Režissöör: Pascal Laugier
Osades: Morjana Alaoui, Mylène Jampanoï, Catherine Bégin, Robert Toupin jt.
Filmi pikkus: 97 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1029234/
"They did not finish to be alive..."
Filmi pikkus: 97 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1029234/
"They did not finish to be alive..."
PÖFFil ööfilmina linastunud prantslaste MARTYRS oli minu jaoks arvatavasti filmifestivali kõige oodatuim film. Pascal Laugier'i poolt kirjutatud ja lavastatud tükk olevat prantsuse uue laine horror'it veel sammukese edasi liigutanud ja võitnud õõvafilmisõprade südameid festivalidel üle maailma. Eks suurele haibile on kaasa aidanud ka fakt, et film sai kodumaal esialgu 18+ reitingu, mis on väga harv nähtus kodumaiste žanrifilmide puhul. Filmi produtsendid kaebasid otsuse muidugi edasi ja lõpuks õnnestus filmile külge saada 16+ märk.
Võrreldud on filmi ka prantslaste eelmise aasta hitiga INSIDE, kuid sarnaseid jooni leidsin mina vähe - mõlemad kannavad endas ekstreemset füüsilist vägivalda, kuid MARTYRS mängib pigem vaataja alateadvusega, pannes tüdrukutele kaasa tundma ja nende käekäigu üle südant valutama, samas kui INSIDE panustas lihtsalt toore jõhkrutsemise peale.
MARTYRS räägib vaatajale loo Lucie'st, aasta aega kadunud tüdrukust, kes ühel päeval leitakse tee ääres uitamast. Tuleb välja, et teda on kogu selle aja mahajäetud tapamajas vangistuses hoitud, elades pideva vägivalla ja füüsilise terrori all. Kes teda vangistuse hoidis? Mispärast? Need küsimused jäävad õhku rippuma. 15 aastat hiljem aga suudab Lucie, koos hoiukodust saadud sõbra Anna'ga, enda piinajad leida...
Film valmistas mulle väikse pettumuse, olles justkui mitmest erinevast loost kokkuklopsitud - esimene vaatus viitas hoogu üles võtvale kolliloole (mida ma näpud ristis lootsin, et ei arendata), kuid tänu käändudele ja pöörakutele oli film lõppedes võtnud hoopis teise suuna ja sellist lõpplahendust ette näha ei osanud. Õudusfilmile omased ehmatuskohad, mis panid minu ees istuva neiu ja tema istekoha võpatama ja värisema, jäid filmi esimesse poolde ning teine pool oli puhtalt füüsilise terrori päralt, mis sügavalt hinge puges ning seda närima jäi. Kahjuks oli kogu tüdrukute kannatusterada liiga pealiskaudselt ülesehitatud - korralikuma teostuse puhul oleks film kordi mõjuvamaid emotsioone tekitada. Hetkel jäi aga liiga tugev torture porn maik suhu, mis prantlaste modernset ekstreemkino just parimast küljest ei näita.
Ambitsioonikas, kuid keskpäraselt lahendatud lugu, mis oleks kordi tugevamalt mõjunud kui lavastaja poleks eesmärgini jõudmiseks nii paljude erinevate liinidega mänginud. Hinnet on üpriski raske panna, kuid kaldun praegu 7 poole - film pakkus siiski mõtlemisainet enne magamaminekut päris korraliult.
Võrreldud on filmi ka prantslaste eelmise aasta hitiga INSIDE, kuid sarnaseid jooni leidsin mina vähe - mõlemad kannavad endas ekstreemset füüsilist vägivalda, kuid MARTYRS mängib pigem vaataja alateadvusega, pannes tüdrukutele kaasa tundma ja nende käekäigu üle südant valutama, samas kui INSIDE panustas lihtsalt toore jõhkrutsemise peale.
MARTYRS räägib vaatajale loo Lucie'st, aasta aega kadunud tüdrukust, kes ühel päeval leitakse tee ääres uitamast. Tuleb välja, et teda on kogu selle aja mahajäetud tapamajas vangistuses hoitud, elades pideva vägivalla ja füüsilise terrori all. Kes teda vangistuse hoidis? Mispärast? Need küsimused jäävad õhku rippuma. 15 aastat hiljem aga suudab Lucie, koos hoiukodust saadud sõbra Anna'ga, enda piinajad leida...
Film valmistas mulle väikse pettumuse, olles justkui mitmest erinevast loost kokkuklopsitud - esimene vaatus viitas hoogu üles võtvale kolliloole (mida ma näpud ristis lootsin, et ei arendata), kuid tänu käändudele ja pöörakutele oli film lõppedes võtnud hoopis teise suuna ja sellist lõpplahendust ette näha ei osanud. Õudusfilmile omased ehmatuskohad, mis panid minu ees istuva neiu ja tema istekoha võpatama ja värisema, jäid filmi esimesse poolde ning teine pool oli puhtalt füüsilise terrori päralt, mis sügavalt hinge puges ning seda närima jäi. Kahjuks oli kogu tüdrukute kannatusterada liiga pealiskaudselt ülesehitatud - korralikuma teostuse puhul oleks film kordi mõjuvamaid emotsioone tekitada. Hetkel jäi aga liiga tugev torture porn maik suhu, mis prantlaste modernset ekstreemkino just parimast küljest ei näita.
Ambitsioonikas, kuid keskpäraselt lahendatud lugu, mis oleks kordi tugevamalt mõjunud kui lavastaja poleks eesmärgini jõudmiseks nii paljude erinevate liinidega mänginud. Hinnet on üpriski raske panna, kuid kaldun praegu 7 poole - film pakkus siiski mõtlemisainet enne magamaminekut päris korraliult.
7/10
0 Responses to 'Martyrs (2008)'
Postita kommentaar