Režissöör: Tanit Jitnukul
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0284880/
1767. aastal alustas Birma kuningriik sissetungi Siiami (tänapäeva Tai) aladele ja kuna neile erilist vastupanu ei osutatud, suudeti kõik ettejuhtuvad linnad kiirelt kapituleeruma sundida. Oli vaid aja küsimus, millal pealinna Ayutthaya müüride alla jõutakse. Birma vägede edenemisele tõmbas aga piduri peale väike küla Bang Rajan, kuhu kogunesid kõik ümberkaudsete alade elanikud, kes soovisid sissetungijale koha kätte näidata. Loomulikult alahindasid Birma väepealikud peamiselt põllumeestest koosnenud sõjaväge, kes ilma igasuguse sõjalise väljaõppeta ja kehvema varustusega siiski tugevat vastupanu suutsid näidata ja Birma vägesid mitu kuud ühe paiga peal hoidsid. Selle küla vapratest meestest ja naistest, kelle lahinguvõitudest tänase päevani legende räägitakse ja kes igale tailasele patriotismi sümboliks on, käesolev ajalooline eepos räägibki.
Nii suurt vaimustust, nagu Trashil, esile ei kutsunud, kuid võib nõustuda, et tegemist on üsnagi õnnestunud katsega ühte rahvuse jaoks tähtsat ajaloolist episoodi ekraanile tuua. Nagu selliste filmide puhul ikka, on oht langeda imalasse sentimentaalsusesse ja üleliigsesse heroilisusse ja erand pole ka käesolev linalugu. Selge see, et nii tähtsat ajaloosündmust on raske kuidagi objektiivselt kujutada, kui sel rahvuslikul identiteedis niivõrd suur roll on aga kõrvaltvaatajana on natuke naljakas vaadata, kuidas võimalikult macho'd ja lihastes mehepojad kangelaslikult väikeste ja kleenukeste Birma vägedega juba eos kaotatud lahingut peavad. Klišeed aga kõrvale heites, siis film toob vaatajani üsna detailse ajastupildi ja eepilised lahingustseenid, kust ei puudu ka iga tailase jaoks legendidest tuttav seik, kus üks kangelastest vesipühvli seljas esirindel lahingusse tormab. 7/10
Nii suurt vaimustust, nagu Trashil, esile ei kutsunud, kuid võib nõustuda, et tegemist on üsnagi õnnestunud katsega ühte rahvuse jaoks tähtsat ajaloolist episoodi ekraanile tuua. Nagu selliste filmide puhul ikka, on oht langeda imalasse sentimentaalsusesse ja üleliigsesse heroilisusse ja erand pole ka käesolev linalugu. Selge see, et nii tähtsat ajaloosündmust on raske kuidagi objektiivselt kujutada, kui sel rahvuslikul identiteedis niivõrd suur roll on aga kõrvaltvaatajana on natuke naljakas vaadata, kuidas võimalikult macho'd ja lihastes mehepojad kangelaslikult väikeste ja kleenukeste Birma vägedega juba eos kaotatud lahingut peavad. Klišeed aga kõrvale heites, siis film toob vaatajani üsna detailse ajastupildi ja eepilised lahingustseenid, kust ei puudu ka iga tailase jaoks legendidest tuttav seik, kus üks kangelastest vesipühvli seljas esirindel lahingusse tormab. 7/10
1 Responses to “Bangrajan (2000)”
Comment by Trash.
Mul on jah lemmikfilm, isegi kaks erinevat DVD-d ostetud.
Postita kommentaar