Lebanon (2009)

Režissöör: Samuel Maoz
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1483831/

Juudid on viimasel ajal enda filmidega vist mingisuguse niši leidnud, mida edukalt ekspluateerida. Nimelt on tarvis mängu tuua vaid sõjavastased meeleolud, mis Iisraeli praeguse (välis-)poliitika kõrval tugevalt silma paistab ja erinevatel filmifestivalidel on auhindade napsamine käkitegu. Samas, sõda on põrgu ja võibolla tõesti närivad minevikusündmused mõndadel inimestel niivõrd südametunnistust, et filmis nähakse loogilist väljundit, et end välja elada. Omamoodi teraapia, vaadake. Sarnaselt WALTZ WITH BASHIR'iga, vaadatakse tagasi Esimesele Liibanoni sõjale 1982. aastal. Režissöör Samuel Maoz, olles ise sõjas viibinud ühe tanki meeskonnaliikmena, asetab ka vaataja samasse positsiooni ja nii toimubki suur osa filmist tanki sisemuses, ainsaks aknaks "välismaailma" kuulipilduri sihik. Vahepeal potsatavad luugist sisse muidugi igasugused külalised ja raadioga hoitakse kontakti monotoonselt kõlavate häältega, kuid sihik jääb just selleks kanaliks, mille kaudu sõjakoledused - vanemad kaotanud laste pilgud, inimkehadest järele jäänud tükid, puruks pommitatud kodud jne - tee noore sõduri/vaataja hinge leiavad. Jah, aga sõjakoleduste ja tanki sisemuses kasvava närvilisuse eksponeerimine ei ole eriti veenvad, eriti veel kui kokkuvõttes mängib režissöör ikka vana triki "sõjamees-on-lihtsalt-inimene-kes-käsku-täidab" peale. Lõppkokkuvõttes olid ikka sõja kõige pahamad inimesed Liibanoni enda kristlased. Kui see väheke naiivne sõjavastane sõnum välja arvata on tegemist hea minimalistliku linatükiga, meenutades maismaapinnale toodud DAS BOOT'i. Lisana veel igati õnnestunud poster. 7/10