HEAD KÕRVITSAPÄEVA!

The Fall (2006)

esmaspäev, oktoober 20, 2008 by , under


Režissöör:
Tarsem Singh
Osades: Catinca Untaru, Lee Pace, Justine Waddell, Kim Uylenbroek jt.
Filmi pikkus: 117 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0460791/

"A Little Blessing In Disguise."

THE FALL keerles 2006. aastal filmifestivalidel ja siis kadus silmapiirilt, Singh ei leidnud arvatavsti enda produtseeritud filmile enam levitajaid ja asi olekski soiku jäänud kui appi poleks tõtanud Spike Jonze ja David Fincher tänu kellele lasti film käima mõndades Ameerika kinodes ja sai varsti ka DVD peale pandud.


Tänu aasta tagasi nähtud trailerile oli huvi minus suur, oli ju Singhi eelmine linatükk THE CELL täitsa mõnus vaatamine olnud - peamiselt muidugi tänu visuaalsele poolele ja selle all ei mõtle ma Jennifer Lopezi tagumenti, vaid omapärast fantaasiamaailma. Sarnaselt debüütfilmile oli ka THE FALL'is põhirõhk pandud ilusale ja detailirikkale muinasjutumaailmale, kuid seda ümbritsev raamistik ei suutnud enam nii hästi kõike koos hoida. Catinca Untaru oli oma rollis muidugi väga loomulik ja nunnu ning osad stseenid olid lausa hingematvalt ilusalt lahendatud aga üldmulje jäi väga keskpäraseks. Samuti paneb kahtlema režissööri väide, et ühtegi eriefekti filmis kasutatud pole.

5/10

Hell Ride (2008)

by , under


Režissöör:
Larry Bishop
Osades: Larry Bishop, Michael Madsen, Eric Balfour, Vinnie Jones, Leonor Valera, Dennis Hopper, David Carradine jt.
Filmi pikkus: 84 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0411475/

"The rebellion against all there is"

Larry Bishop, kelle senise karjääri tipphetkedeks võib pidada mõne kahtlase väärtusega 70ndate grindhouse motikafilmis osalemist, suutis KILL BILL VOL. 2 võtetel Quentin Tarantinole nii kaua keelt kõrva ajada kuni härra lõpuks otsustas väiksed summad uue motikafilmi idee jaoks leida. Raske polnud ka kampa saada võtetel ringi tuikuvat Michael Madsen'it, kellele tasus mainida vaid tasuta alkoholi ja lõputus koguses noort liha. Ei läinud kaua aega kui "Quentin Tarantino presents" silt väikstel poistel mastid püsti ajas, mis siis, et filmist oli väljas vaid poster ja paar pilti võtetelt. Bishop, tundes ninasõõrmetes raha lõhna, hõõrus käsi - kõik läks plaanipäraselt.


Nüüd aga kui film juba mõnda aega on väljas olnud, on igalpool vaikus. Kõigil oleks justkui häbi enneaegse ejakulatsiooni tõttu ja filmist ei julge enam keegi rääkida. Quentin Tarantino nimest plakatil vaadatakse mööda ja arvatavsti unustatakse kogu seik ja ka film mõne kuuga.


Pistolero on Victors'i mootorrattajõugu ninamees, kes plaanivad kättemaksu teisele piirkonnas tegutsevale gängile 666'ers ühe liikme tapmise eest. Enda vasaku- (The Gent) ja parema käe (Comanche) abiga peab ta peale 666'ersi liidrite, The Deuce ja Billy Wings, hakkama saama ka oma reeturlike kambajõmmidega, kes ei näe Pistolero tegevuses enam mingit rahalise tulu saamise võimalust.


Olgem ausad, HELL RIDE on tõesti paras käkk. Bishop on igatepidi proovinud filmi Tarantino maiku sisse tuua, olgu see siis tänu dialoogile või muusika valikule, kuid tulemus on tavaliselt piinlik või halenaljakas. Millegipärast jääb tunne, et ainuke eesmärk, mis peale raha teenimise Bishopil oli, oli filmis võimalikult palju noorte paljaste tüdrukutega hullata ("võta mult suhu ja saad väikse rolli filmis") ja seda juhust kasutab ta igal võimalusel ära. Kurb on ka vaadata Dennis Hopperit täiesti kasutus rollis, vanamees on vist rahanäljas iga väiksemagi rolliga nõus. Michael Madsen on aga enda sõiduvees, tema sellistesse odavatesse käkkidesse sobib ja tundub, et ta lausa naudib sellist tööd - saab natuke relva viibutada, paljaste naiste keskel olla ja alkoholi lakkuda. Peale tema võib plusspunkte anda veel mõnele ilusale näitsikule ja palja ihu rohkusele.

3/10

Tenement: Game of Survival (1985)

pühapäev, oktoober 19, 2008 by , under


Režissöör:
Roberta Findlay
Osades: Joe Lynn, Mina Bern, Walter Bryant, Corinne Chateau jt.
Filmi pikkus: 94 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0090145/

"Too violent to be rated!"

Bukowski kirjeldas hästi enda teoses "Hollywood" getot, kus BARFLY režissöör Barbet Schroeder ja sõber François Truffaut ajutiselt elasid. Latiinod vägistasid ukse ees auto kapotil naisi, neegrilapsed varastasid pidevalt nende kanasid ja kuulasid pidevalt põranda all nende juttu pealt. Olukord on peaaegu sama ka Bronxis, kus ühe kortermaja keldris redutavad narkomaanidest tolgused, kes maja elanikke pidevalt terroriseerivad, nende vara näppavad ja naisi vägistavad. Majaomanikul saab olukorrast villand ja otsustab politsei abiga pättidest vabaneda. Asitõendite puudumisel saavad aga nood juba samal päeval kongist välja ja kuulutavad majaelanikele sõja. Nii panevadki inimesed pead kokku ja asuvad kaitsesse korruse kaupa üles liikuvast pätikamba vastu.


Filmi võib kõige paremini iseloomustada kui ristsugutist THE WARRIORS'st ja ASSAULT ON PRECINT 13'st, sekka loobitud elemente NIGHT OF THE LIVING DEAD'st. Selline keskmine 80ndate grindhouse tükk täidetud juhusliku vägivallaga, paljaste kehadega ja nutmaajavate näitlejatöödega. Lahedaid stseene leidus, kuid kõik jäi otsekui tuimale tempolahendusele jalgu, sest üldpildis ei toimu filmis midagi muud kui korrus-korruse haaval ülesliikumist ja lõppedes on silmad vägisi lahtihoidmisest verised. 80ndate camp'ipededele soovitan kindlasti mujale vaadata, teistele tunnen kaasa, et raiskasite üldse enda väärtuslikku aega selle teksti lugemiseks.

3/10

Bronxi Che Guevara

Don't Look Now (1973)

by , under


Režissöör:
Nicolas Roeg
Osades: Donald Sutherland, Julie Christie, Hilary Mason, Clelia Matania, Massimo Serato jt.
Filmi pikkus: 110 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0069995/

"Pass the warning."

John ja tema naine Laura leinavad enda tütart, kes traagiliselt koduaias uppus. Lootes uues keskkonnas kaotusest kergemini üle saada, võtab John vastu pakkumise renoveerida Veneetsias vana kirik. Kõik laabub rahulikult kuni Laura kohtub kahe vananaisega, kellest üks on pime ning omab võimet ümbruskonda paremini tajuda. Ta lohutab Laurat, et nende kadunud tütar on väga õnnelik. Naine on peale seda nagu uus inimene, John aga hakkab järjest enam vaimset tasakaalu kaotama ning hakkab nägema tänavate vahel väikest punast kuju ringi siblimas - ignoreerides samal ajal senstiivi hoiatust, et tema elu on Veneetsias ohus.


DON'T LOOK NOW on kindlasti üks 70ndate eeskujulikemaid psühholoogisi õudusfilme. Sürreaalne, otsekui unenäolisuse ja reaalsuse piirimail kompav atmosfäär ja veidralt lahendatud montaaž on selle filmi märksõnad, mis omakorda žanri edasist arengut tugevalt mõjutanud on. Veneetsia räpased tänavad ja pimedad kangialused oleks justkui loodud selle filmi jaoks, olles enda õhustikuga justkui täpp i peal. Miskipärast on film ajalukku läinud pigem enda otsekohese seksstseeniga Sutherlandi ja Christie vahel, mis omal ajal tugevat furoori tekitas ja tänu millele filmi Ameerikas peaaegu X-reitingu vääriliseks peeti, kui ootamatu ja hinge kriipima jätva lõpplahendusega. See väikemees vihmamantlis jäi mind igatahes mõneks ajaks kummitama.

7/10

Step Brothers (2008)

laupäev, oktoober 18, 2008 by , under


Režissöör: Adam McKay
Osades: Will Ferrell, John C. Reilly, Mary Steenburger, Richard Jenkins, Adam Scott jt.
Filmi pikkus: 98 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0838283/

"They grow up so fast."

McKay ja Ferrell on kuldne duo, kelle uut filmi ma kindlal sammul alati kinno vaatama lähen/läheks, sest nende filmi eesmärk - vaatajat naerutada - toimib minu puhul alati. Vingutakse muidugi, et Ferrelli tegelaskuju on filmist filmi täpselt sama - miks peakski ta muutma seda, mis juba praegu nii hästi toimib, küsin mina. Juba TALLADEGA NIGHTS's nähtud säde Reilly ja Ferrelli vahel on ka siin täiesti olemas, nende omavaheline dialoog, mis on praktiliselt 75% improviseeritud on lihtsalt puhas kuld. Eks see vajab veidike teadmist ka mikide popkultuurist (tasub tsekkida tüüpide t-särke, plakateid seinal ja mänguasju) ning kogemusi Ferrelli eelmiste filmidega, mina ja mu sõbrad saime aga kaks korda korraliku kõhutäie naerda ja kamaluga uusi tsitaate, mida hiljem sobivas olukorras kasutada.

Prestige Worldwide

Kuna mu lemmar ANCHORMAN sai omalajal blogis 8 punkti, siis peavad Kasuvennad leppima punkti nõrgema tulemusega. Selle aasta komöödia nr. 1 minujaoks igatahes ja kes ei nõustu, siis "I'm going to take a pillowcase and fill it full of bars of soap and beat the shit out of you!" (Brennan Huff, Step Brothers).

7/10

Chewbacca approves!

Poster: Uninvited (2009)

by , under


(Peopesad hakkavad higiseks muutuma)

Feast 2: Sloppy Seconds (2008)

by , under


Režissöör:
John Gulager
Osades: Jenny Wade, Clu Gulager, Diane Goldner, Martin Klebba
Filmi pikkus: 97 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1104835/

Pärast seda kui tiirased ning näljased monstrumid esimeses episoodis baaritäie inimesi maha nottisid, võtavad nad ette lähedalasuva väikelinna. Sealsed veidrikest elanikud (kääbustest maadlejavennad, ropusuine automüüja, teda pettev abikaasa ja tema armuke) peavad jõud ühendama enda õde otsima mootorratturlesbari ja tema jõuguga ning paari baarisündmustest eluga pääsenuga, et (nüüdseks ohtralt paljunenud) elukatele koht kätte näidata.


Kui esimene osa FEAST taastas mõningal määral mu usu kaasaegsetesse splatteritesse, siis teine osa oli lausa kohustuslik vaatamine. Culager oli muidugi ilma jäänud Project Greenlight rahadest ja pidi "vaid" hakkama saama eelmise filmi tuludega, appi tõttasid õnneks Dimensioni rahajõmmid, kes vaest meest alkoholiga peibutades enda ridadesse meelitasid. Dimension Extreme on minujaoks muidugi üks praeguse aja võikamaid projekte odava horrori levitamiseks, kuna tänu oma võimule suudavad nad nii mõnegi nooremale hakkajast filmirežissöörile pähe istuda ja levitamislepinguga lehvitades filmile enda nõudmisi esitada. Eks tal ole ka muidugi omad plussid - b-horror leiab enda tee kiiremini ja tõhusamalt žanri fännide juurde ja loob võimaluse lavastajal kiirelt järgmise filmi juurde asuda.


FEAST 2 ise oli nii ja naa. Ühelt poolt juba peaaegu, et Troma jälgedes käiv pidevalt halva ja hea maitse piire ignoreeriv filmitükk, kus spermat, mäda ja muid vedelikke lendas rohkem kui raha eest. Teiselt poolt jälle, erinevalt esimesest osast, punnitatud dialoogiga, puise huumoriga, halva arvutigraafikaga (ei jõua mulle pärale, mis otstarbega on tarvis taevast arvutiga luua) käkk. Kui filmi esimesel minutil lastakse pumbakaga niutsuv koer ribadeks ja varsti vägistatakse ka kassi ja visatakse beebi peaga vastu asfalti, taipasin ma, et esimese osa taolist lollercoasterit siit ei tule. Ega need Troma taolised labasused nüüd ka halvad pole, lihtsalt kõigil ei tule need nii geniaalselt välja kui Lloyd Kaufmanil.

5/10

Tünni all peidab ennast pool filmi geniaalsetest karakteritest.

Mou gaan dou / Infernal Affairs (2002)

by , under


Režissöörid:
Wai-keung Lau ja Siu Fai Mak
Osades: Andy Lau, Tony Leung Chiu Wai, Anthony Wong Chau-sang, Eric Tsang, Kelly Chen jt.
Filmi pikkus: 97 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0338564/

"Loyalty. Honor. Betrayal."

Kõigepealt tahaks tänada Elioni juhte, kes lõpuks mõistuse pähe võtsid ja oma klientidele lõpuks korraliku filmikanali suutsid hankida. Peale TV1000 liikumist Viasat paketti, oli ainsaks lohutuseks lätlaste TVXXI, mis (sarnaselt TV1000'ga) ei hiilanud just erilise filmivalikuga ja pealekauba olid kõik filmid dubleeritud vene keelde, mis lihtinimesel telekast filmide vaatamise täitsa keeruliseks tegi. Kuu alguses õnnistati aga meid uue filmikanaliga Silver, mis paistab silma eriti õnnestunud programmiga - filme nii idast kui läänest, õudusest draamani. Kuigi esimesel päeval tulid juba CUBE ja R-POINT, mõlemad tsillid diivanillõsutamise-filmid, otsustasin kanali sisse õnnistada hoopis HK meistriteosega INFERNAL AFFAIRS. Vähemalt on siis pärast blogis midagi kiita, mõtlesin.



Ming on maffia nuhk, kes saadeti triaadi poolt politseisse tööle juba 18. aastaselt. Ta on teinud suurepärast karjääri ning edutatud kriminaalpolitsei seersantiks, ise samal ajal enda tõelisele bossile salajast infot vastasleerist edasi andnud. Chan on aga politsei poolt omal ajal saadetud triaadi ridadesse ning suutnud end sealse bossi usaldusaluste ridadesse töödata. Varem või hiljem kahe nuhi teed ristuvad...


INFERNAL AFFAIRS peale pandi kohe suured lootused, et film päästaks HK action-kino varjusurmast - polnud ju tegelikult sealtmailt, pärast seda kui John Woo Ameerikasse otsustas minna, midagi oluliselt märkimisväärselt tulnud. Film õnnestus 100%, tuues kaasa kiidusõnasid nii kriitikute kui ka filmifännide poolt. IA paistab silma erakordselt nutika stsenaariumiga, mida aitavad suurepäraselt ellu viia HK kinoeliit, Tony Leung'i ja Andy Lau'ga eesotsas. Toetutakse pigem keerdudele ja käänakutele teemaarenduses ning pingsatele olukordadele, kui veristele relvavõitlustele. Suurepärane film, suurepäraste näitlejatöödega - vapustav filmielamus!

9/10

Kõige olulisemad stseenid toimusid HK kõrghoonete katustel.