Alone (2007) teaser

teisipäev, veebruar 27, 2007 by , under



"Alone" on Banjong Pisanthanakun ja Parkpoom Wongpoom'i (samad tüübid, kes meieni tõid "Shutteri") uus linatükk. Kuna ennast "Shutter" väga üllatas selles massiivses Aasia horrori buumis, mis sellel ajal suhtkoht tipus olim, siis on ootused ka selle filmi puhul ikka päris kõrgel. Muide, kes tai keelt oskab, võiks need vahepealsed tekstiread ja numbrid ära tõlkida. :)

Innocence (2004)

by , under


Režishöör: Lucile Hadzihalilovic
Osades: Zoe Auclair, Berangere Haubruge, Lea Bridarolli, Marion Cotillard, Helene de Fougerolles, Alisson Lalileux jt.
Filmi pikkus: 122 min.

Otsisin midagi sobivat, millega see vastik esmaspäeva õhtu lõpetada. Kriteeriumiks oli, et pidi võimalikult veider olema. Valik langes selle Prantsusmaa filmi peale, mis sisututvustuse järgi seda lubas...


Väike Iris saabub kirstus isoleeritud internaatkooli (kui seda võib niimoodi nimetada). Tüdrukud on jaotatud viide majja, igas majas 7 tüdrukut, kellest igaüks kannab juustes värvilist linti vastavalt nende vanusele - punased kõige nooremad, lillad kõige vanemad. Koolialal, mis asub sügava metsa sees ja on ümbritsetud kõrge müüriga, ei ole peale kahe õpetaja ja mõne hooldaja, ühtegi täiskasvanut. Igal õhtul kell 9 lahkub igast grupist kõige vanem tüdruk mööda lampidega valgustatud rada, kuni ühel õhtul ta enam tagasi ei tule. Tema asemele saabub aga kirstus uus tüdruk, kes saab punase lindi juustesse ja tsükkel algab uuesti.


See film täitis hästi enda eesmärki, õhtu oli muhedalt sisustatud ja peale selle andis veel ka mõtlemisainet, et mis täpsemalt film öelda tahtis. Filmide puhul mulle meeldibki see tegelikult, kui lõppu otse välja ei öelda, vaid, et jäetakse vaatajale mõtlemisruumi. Loomulikult saad minna IMDb-sse ja message board'st lugeda, mida teised filmi näinud arvavad. Seekord muidugi läksin ka paari stseeni kohta seletusi otsima, kuid targemaks ei saanud eriti. Seal lahmiti ainult nende stseenide üle, kus väiksed tüdrukud ilma särkideta olid. OMG! Tore, et muidugi vähemalt midagi filmist neile ajusse jäi. Ah, mis ma siin pläran, mulle film meeldis! Proovin siin ükspäev, kui jälle paras tuju sisse tuleb, veel mingit veidrat Euro-toodangut piiluda - "Taxidermia" näiteks ootab.

7/10
IMDb

Dead Next Door (1988)

pühapäev, veebruar 25, 2007 by , under


Režishöör: J.R. Bookwalter
Osades: Pete Ferry, Bogdan Pecic, Michael Grossi, Jolie Jackunas, Robert Kokai, Floyd Ewing Jr. jt.
Filmi pikkus: 84 min.

"How do you kill something that won't die? Where do you run when they're everywhere?"

Olen ju tegelikult päris suur zombifilmide sõber ning seadnud endale väikse eesmärgi ikka suures mahus kõik zombikad ära vaadata. Eks see missioon vaikselt täitubki. Seekordseks filmiks on siis 88nda aasta "Dead Next Door", mis tegelikult on päris tuntud nimi. Ei teagi, miks ta mul ennem vaatamata oli. Võibolla ehmatas halb kvaliteet esmakordsel vaatamisel ära ja ei suutnud ennast sundida edasi vaatama. Tegelikult on see halb kvaliteet põhjendatud, kuna filmitud siiski super 8 mm peale.

"OMFG, where is my head?!!11"

Mingi jobik teadlane loob viiruse, mis muudab inimesed liha himustavateks zombideks. Varsti on epideemia lahti ja iga tänavanurk zombisid täis. Valitsus otsustab vastulöögi anda ja loob spetsiaalse löögirühma (Zombie Squad), kellele antakse ülesandeks tuua selle teadlase elamisest ära vastumürgi retsept. Rühma missiooni takistab aga kohalik zombiarmastajatest usukultus.


Peaks mainima, et see film oli päris käredate effektidega ikka kohati - päid peksti otsast ja liha rebiti vägan nummi. Täpselt minu maitsele midagi. Eriti imestama paneb selle kõige juures veel see, et film valmistati pea ilma rahata. Eks raha pandigi vast effektide ja muu sellise alla, sest näitlejad väidetavalt raha ei saanudki. Veel väärib mainimist, et produtsenditoolis istus ei keegi muu kui Sam Raimi, kes "Evil Dead 2" eest teenitud rahadega pauguteid ja kunstverd käis ostmas. Ja veel väärib mainimist, et legendaarne härra Bruce Campbell dubleeris isiklikult veel kahe osatäitja hääled sisse. Päris lõbus film oli ikka, kui järele mõelda. Režishöör on ise ka kindlasti suur horrorisõber ja oli eeskujud mõnusalt filmi sisse toonud - tegelased kandsid nimesid Raimi, Carpenter, Savini, King; videopoes soovisid zombid Romero "..Dead" kassette laenutada; usuhullude bunkris oli keegi Romero suurelt seina peale sodinud jnejne. Igatahes pean mina seda filmi igale zombihorrori sõbrale kohustuslikuks vaatamiseks.

8/10
IMDb
Ametlik võrgukodu

"Damn it Savini, i'm about to get killed here"
HOLYL0L, kui hea stseen see oli

Horrors Of War (2006)

esmaspäev, veebruar 19, 2007 by , under

Režishöörid: Peter John Ross, John Whitney
Osades: Jon Osbeck, Joe Lorenzo, Daniel Alan Kiely, C. Alec Rossel, Sean Velie jt.
Filmi pikkus: 99 min.

"In war, death is not the only thing to fear."

See film mul ka päris kaua vaatamist ootas. Asi oli jälle nimelt selles, et vaatasin, et IMDb's kõik virisesid selle filmi kallal ja ei olnud nagu eriti motivatsiooni seda peale pista. Võtsin lõpuks ikka mõistuse pähe, kuna ikka tegemist on ikkagi nazi-zombidega.


Teine maailmasõda. Liitlasväed liiguvad üha kiiremini Saksamaa poole. Vältimaks kaotust laseb Hitler käiku oma salarelva - supersõdurid (ehk siis maakeeli tavalised zombid). Pannakse kokku spetsiaalne tiim, et saata see vaenlase rinde taha ja vangistada vastutav teadlane. Tiim koosneb muidugi tüüpidest, kes on erinevatel missioonidel juba kohtunud nende zombidega ja käe valgeks saanud niiöelda.


See tegelikult oli päris hea film minuarust. Madal eelarve muidugi tõi kaasa ka päris piinlike momente (plahvatused, sõjatehnika jne), mis tavavaataja kindlasti virisema paneb, kuid ma juba suht harjunud selliste asjadega. Režishöör ikka hinge oli filmi alla pannud nagu näha, et kõik mida eelarve lubas teha oli ikka suht maksimumini viidud - isegi üks maailmasõja aegne sõiduk vuras seal ringi. Väga harva tegelikult sellist asja kohtab viimasel ajal. Nazi-zombid on minu arust nii universaalsed tegelased, et nendest võiks tuhat cooli filmi vist teha. Antud filmis oli neid aga selgelt liialt vähe. Muidu üldine zombide välimus rokkis küll, korralikult oli inimestele ikka kummi näkku visatud ja nende imidž veenis mind küll. Üldse viriseks mina just selle üle, et draama poolt oli liialt palju arendatud ja sellise filmi puhul ei vea see lõpuni kindlalt välja, kuna noh, näitlejad ei ole sellistes filmides just suurem asi. Samas jälle huumorit jäi veits väheks, kuigi peaks mainima, et lõpuvõitlus liitlaszombi, liitlaslibahundi ja nazidoktorzombi vahel oli päris lõbus.

6/10
IMDb


Evil Aliens (2005) trailer

pühapäev, veebruar 18, 2007 by , under



Tahaks siinkohal kiita veel ühte filmi. Tegu siis Inglise horror-comedy'ga. Selline mõnus Peter Jackson'lik twist on sees. Verd pritsib ja ajuvaba huumorit kuhjaga. Peakski selle üles kaevama ja uuesti üle vaatama, paar aastat tagasi igatahes oli kuld vaatamine.

IMDb

The Curse of El Charro (2005)

by , under


Režishöör: Rich Ragsdale
Osades: Mia Hoyos, Philip Boyd, Heidi Androl, Matt Prater, Kellydawn Malloy, Kathryn Taylor, Andrew Bryniarski, Lemmy, Calico Cooper, Danny Trejo (voice) jt.
Filmi pikkus: 90 min.

"True evil can never die"

Seda filmi vaatama asudes polnud ma selle kohta mingit uurimustööd teinud, isegi IMDb jätsin puutumata. Seisis ju teine päris kaua kurvalt ja ootas vaatamist. Kartsin, et IMDb kasutajate kommentaarid või hinnang võib mu meelt nii palju muuta, et jääb jälle vaatamata. Võtsin ennast kokku ja heitsin pilgu peale.


Veider seltskond tsikke (geto neeger yo, gootitsikk, vaikne usklik ja ilus beib) võtavad ette roadtripi Arizonasse, et seal aeg maha võtta ja natuke pidu panna. Üks tüdrukutest Maria (see usklik siis) aga näeb unes pidevalt enda õe tapmist ja salapärast killerit - El Charro't nagu hiljem selgub. Sealt edasi läheb juba vana rada pidi. Tüdrukud panevad pidu. Peole tulevad tiirased kutid. Killer tapab ükshaaval kõik maha.


Tegelikult oli lavastaja päris tubli töö teinud. Tutvustas meile enamvähem originaalset kurikaela, oli loonud päris mõnusa atmosfääri ja suutnud filmi meelitada cameo-rollidesse ka mõned kuulsused - kumminäost pornostaari Tabitha Stevensi, legendaarse "kolli" Danny Trejo (kes rääkis sisse El Charro hääle) ja Troma filmide suht sagedase külalise Lemmy Motörheadist. Peategelaste valikul astus ta siiski ämbrisse - polegi ammu juba nii randomit seltskonda näinud, kui need tsikid olid. Mitte kuidagi ei tundnud nende saatusele kaasa. Ja veel, mis mul meele veidike kurvaks tegi oli see, et lesbid tapeti ära ennem, kui nad vaevalt olid amelemisega alustanud. Miinuspunktid selle eest, kutt. Aga plusspunktid mõne kõheda stseeni, paari tsiki rindade ja ühe ehmatuskoha eest, mis mulle vast tavaliselt ei mõjuks.

5/10
IMDb


Zonbi jieitai / Zombie Self-Defense Force (2006)

neljapäev, veebruar 15, 2007 by , under


Zombie Self-Defense Force

Režishöör: Naoyuki Tomomatsu
Osades: Miyu Watase, Hisakatsu Oya, Jun Yamasaki, Shun Saeki, Mihiro, Kenji Arai, Yuya Takayama, Masayuki Hase, Kiyo Yoshizawa jt.
Filmi pikkus: 76 min.

Kui ma alguses filmi peale panin, tekkis mul kohe paralleel ühe teise filmiga, mitte siis sisu poolest, vaid teostuse poolest - nimelt 'Stacy: Attack of the Schoolgirl Zombies', millest ma ka ennem blogis olen juttu teinud. Tuligi välja, et režishöör on mõlemal filmil sama - Naoyuki Tomomatsu. Paistab, et talle meeldibki vändata selliseid madala kvaliteediga low-budget zombikaid.


On tavaline päev Jaapani maakohas. Sõdurid on metsas õppustel, kohalik popstaar on väiksel fotosessioonil, gangsterid matavad laipa maha jne. Kõik aga muutub kui samasse metsa krässib UFO. Nimelt otsustavad kõik surnud uuesti ellu ärgata. Sõjaväelased ja käputäis tsiviilisikuid varjub lähedalasuvasse hotelli ja proovivad kõigest väest ellu jääda keset seda hullust.


Tegelikult on päris raske kirjeldada, kui absurdne see film oli. Filmi juhatas sisse pealelugeja, kes kirus ameeriklasi, et nad teise maailmasõja ajal olid nii palju jaapanlasi tapnud ja nõudis Jaapani sõjajõu taastamist ja ameeriklastele koha kätte näitamist jne. Muidugi mainis ta ära, et ainukesed head asjad, mis jänkidemaalt on tulnud on hamburgerid, rock'n'roll ning Hollywoodi filmid, eriti George A. Romero omad. See üleskutse läks tegelikult filmiga päris hästi kokku. Nimelt oli üks sõjaväelastest küborg, kes viibis esimesel katsel ja kelle hilisemaks missiooniks pidi olema nö. Ameerikale koha kätte näitamine. Lõpus õnnestus veel sellel küborgil võidelda patriootilise sõdurzombiga teisest Maailmasõjast, kelle laip oli kogu selle aja ühes koopas vedelenud ja keda erinevad kultused olid kummardanud kui jumalat. Filmi viimane pool võttiski tegelikult sellise mõõkadega kahevõitluse mõõtme - küborg vs. superzombie - mis mulle väga sellist filmi meenutas nagu 'Versus'. Muidugi ei puudnud siit filmist ka 'Braindead'st insipireeritud zombi-beebi ja koolitüdrukzombid, mis oli selge vihje tema eelmisele kultushitile 'Stacy'. Ja veel üks asi, mida ma tähele panin oli see, et kui ameeriklased kasutavad low-budget filmides enamasti selliseid isetehtud effekte (kunstveri ja kummist proteesid jne), siis japsidel on põhiline siiski CGI.

Igatahes, hea meelelahutus. Sellise ekstreemsema ja veidra kino austajatele soovitan kindlasti, ülejäänutel pole mõtet aega selle peale kulutada. Peaks veel mainima, et eriti cool poster on sellel. :)

6/10
IMDb

Ei, see ei ole stseen Pokemonidest. Selline näeb välja maaväline elu...

'Die Nacht der lebenden Loser' (2004)

kolmapäev, veebruar 14, 2007 by , under


Režishöör: Mathias Dinter
Osades: Tino Mewes, Manuel Cortez, Thomas Schmieder, Collieen Fernandez, Hendrik Borgmann jt.
Filmi pikkus: 89 min.

"Being a loser was never this cool!"

Kui te olete kunagi mõelnud, milline näeks välja George A. Romero poolt lavastatud tiirane noortekomöödia, siis siin on vastus - 'Night of The Living Dorks'.


Kolm nohkarist sõpra otsustavad osaleda voodoo rituaalis, mis peaks neile eluarmastuse kätte tooma. Juhtub aga nii, et tüübid puistatakse üle vana zombituhaga. Teel koju satuvad nad aga avariisse ja kui nad ärgates leiavad nad end surnukuurist. Nendest on saanud zombid.

Gay disziplin

Kui aus olla, siis tegelikult polnud see eriti hea film. Isegi meelelahutuslikust aspektist võttes. Kogu see krempel paistis välja nagu wannabe-ameerika-kaheksakümnendate-seksinaljadega-noortekomöödia, zombi-teema jäi kuidagi teisejärguliseks. Muidugi hakkasid värsked zombihakatised oma võimeid kasutada, et võimalikult palju tsikke skoorida, mis siis, et ise lagunesid (jah, isegi munandid ei tahtnud enam keha küljes püsida). Ja siis veel see klassikaks saanud teema, et nohik himustab kooli nö. kõige popimat tüdrukud, mis sest, et enda naaber on igati topnotch beib ja minuarust oli kümme korda ilusam ka. Vahepeal isegi päris närvi läksin, loll nolk. Samas kõigile, kellele noorte hullamisefilmid väga südamelähedased on, soovitan see film kindlasti ära vaadata. Siin on rindasid, narko-, alko- ja seksinaljasid, paljaid persseid, suurte rindadega med. õdesid, milfist õpetaja jnejne.

5/10
IMDb

Girl next door

'Poultrygeist: Night of the Chicken Dead' trailer

by , under




Noh, selle aasta oodatuim Troma käkerdis. Nämm!

'Scarecrows' (1988)

by , under


Režishöör: William Wesley
Osades: Ted Vernon, Michael David Simms, Richard Vidan, Kristina Sanborn, Victoria Christian, B.J. Turner jt.
Filmi pikkus: 83 min.

"Trespassers will be mutilated."

Kuna 80ndatel oli slasherite ning üleüldise horrori ületoodang, siis on loomalik, et mõned pärlid on lihtsalt kahe silma vahele jäänud. 'Scarecrows' kuulubki sellesse kategooriasse - teeb paljuski nii mõnelegi klassikule silmad ette.

"No money for you..."

Kamp kaake on varastanud suure hulga raha ning põgenevad kaaperdatud lennukiga, pantvangiks piloot ja tema tütar, Mehhiko poole. Üks kelmidest veab kaaslasi ninapidi ja otsustab koos rahaga lennukist lahkuda. Kaaslased aga asja niimoodi jätta ei kavatse ja lähevad talle järgi. Satutakse aga kõhedasse maisifarmi, kus igalpool ümbritsevad neid hernehirmutised. Varsti hakkavad tüübid taipama, et hernehirmutised ei ole seal lihtsalt lindude eemale ajamiseks.

"Hey Paco, it's me!"

Sellise suhteliselt juustuse sisu taga peitus tegelikult päris mõnus slasher. Sellesmõttes on kahju, et ta nii paljude, tegelikult keskpäraste filmide, varju on jäänud. Atmosfäär oli hea ning mõnusalt sulas kokku muusikaga, tundmatud näitlejad andsid väga hea etteaste, isegi gore'i oli piisavalt (käe ja pea kehast eemaldamine, näkku pussitamine jne), samas mõnes kohas oli jälle sellist suurt klišeede lõhna tulla. Samuti oli filmi jäetud veidike müsteeriumit, et päris ära ei seletatudki, miks need hernehirmutised seal inimesi veristasid. Väiksed vihjeid anti (salapärane pilt seinal, mingisugune altar toas), kuid lõplik otsus jäi siiski vaataja teha. Soliidne 80ndate low-budget horror.

7/10
IMDb

'Troll' (1986)

neljapäev, veebruar 08, 2007 by , under


Režishöör: John Clark Buechler
Osades: Noah Hathaway, Michael Moriarty, Shelley Hack, Jenny Beck, Sonny Bono, Brad Hall jt.
Filmi pikkus: 82 min.

"Welcome to the World of...TROLL"

Ma mäletan kunagi ühte sündmust. Mingisugune maja oli renditud kuskil sellise ürgse metsa sees, tsivilisatsiooni lähedal polnud jne. Siis sai seal veidike napsu võetud ja mul üks sõber hakkas soiguma, et kui päike loojub, siis trollid tulevad kändude alt välja ja me peame maja nende eest kaitsma. Kõlab päris jaburalt? Sama jabur on kahjuks/õnneks ka antud film. Arvan, et mu see sõber ja filmi lavastaja, stsenaariumi autor võisid olla samasuguse promilli all.


Noor pere kolib uude kohta elama. Kui peretütar maja keldrisse ära eksib, võtab kuri troll Torok ta vangi ja asub ise tüdruku kehasse, korraldades majas kiiresti paraja korralageduse. Korter-korter haaval muudab ta need mingisuguseks trolliuniversumiks. Ainus, kes olukorda päästa suudab on tüdruku vanem vend Harry Potter Jr. (!) ja ülakorrusel elav vanaldane nõid koos oma rääkiva puravikuga. Tuleb välja, et Torok oli kunagi selle nõia peika ja plaanib nüüd kogu maailma enda trolliarmeega ära vallutada. Hullumaja.

"Ph34r m33"

Tegelikult ma lootsin sellest filmist hoopis midagi muud, lubas ju IMDb, et tegu on horror/fantasy'ga, kuid tegelt oli see hoopis mingi vastik perefilm. Samas nalja sai päris palju, kuid ei usu eriti, et see huumor sinna tahtlikult lisatud oli - kõik lihtsalt kukkus kuidagi väga veidralt välja. Rokipeerust isa (Harry Potter Sr.), pleiboist naaber, ülakorrusel elav nõid, tema jaurav seen, kummist trolliarmee - mida kuradit! Tegelikult oligi huumor, mis selle filmi täielikust läbikukkumisest päästis. Teinekord vaataks veelgi ja näitaks sellele trollifanatist sõbrale ka...

4/10
IMDb

Totaalne muutumine Trolli-eri