Shutter (2004)

pühapäev, november 25, 2007 by , under


Režissöör: Banjong Pisanthanakun ja Parkpoom Wongpoom
Osades: Ananda Everingham, Natthaweeranuch Thongmee, Achita Sikamana, Unnop Chanpaibool jt.
Filmi pikkus: 97 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0440803/

"Have you ever carefully looked at your pictures?"

Kui mul alguses paluti peale panna kõige hirmsam õudusfilm, mida ma tean, siis olin ma tegelikult suht nõutu. Viimase 10 aasta õudusfilmid pole ju tegelikult enam isegi 7-aastastele hirmsad. Hollywood šokeerib noori pidevalt jälkustega ja Aasia kummituslugudeni tavaliselt lihtsalt ei jõutagi. Samas on ka Aasia õuduskino juba ammu ennast ammendanud, kuid mõned eksemplarid on kõrgajast mul veel väga heas nimekirjas. "Shutter" on üks neist ja kuna ta ka oli käele kõige lähemal, läkski see Tai õõvafilm peale.


Lugu sellest kuidas peolt koju sõites ajavad Tun ja tema tüdruksõber Jane autoga alla noore naise ning kihutavad sündmuskohalt. Varsti hakkab aga noorpaarikest kimbutama rahutu hing ja esialgne arvamus, et hing pärineb allaaetud tsikilt osutub valeks kui lahti hakkab rulluma Tun'i minevik.

"Shutter" oli ka juba kolmandat korda vaadates, parajalt mõnus kogemus. Tempo oli täiesti sobiv sellisele filmile ja pinge oli pidevalt õhus. Kummitus oli muidugi klassikaline mustade juusteda tüdruk, kes ootamatult kõigile selja taha hiilis ja siis kriipiva heliga tegelasi ehmatas. Olgem ausad, hoolimata sellest, et taolised hetked on juba Aasia horroris jõledaks klišeeks muutunud, mõjuvad nad hästitehtult ikkagi. "Shutter" võlu ei seisnegi nii palju tema stooris või ehmatuskohtades, kui 100% ootamatus lõpupuändis. Kõik need pisikesed detailid filmi jooksul, mis siis nagu silma eriti ei hakka, tulevad nagu laviiniga sulle selle 2 minuti jooksul korraga kaela. Isegi uuesti nähtult tõusid karvad ihul, niivõrd andekas lihtsalt.


Soovitan soojalt! Ka nendele, kellel muidu Aasia horrorisse eriti usku pole. Parem ikka ennem ära vaadata, kui lääne õlid järgmisel aastal oma nägemuse kinodesse toovad.

8/10

Hot Rod (2007)

by , under


Režissöör: Akiva Schaffer
Osades: Andy Samberg, Isla Fisher, Jorma Taccone, Bill Hader, Sissy Spacek jt.
Filmi pikkus: 88 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0787475/

"Smack destiny in the face"

Rod on saamatu kaskadöör, kes peale selle, et ta pidevalt ebaõnnestunuid stunt'e sooritab pidevalt enda kasuisaga kakleb, et see teda meheks peaks. Kui aga kasuisa süda ükspäev peaaegu üles ütleb vannub Rod, et teeb oma elu suurima hüppe (üle 15 koolibussi) ning kogub sellega südameoperatsiooniks vajaliku raha, et kasuisale viimast korda veel kere peale anda.

The crew

"Hot Rod" oli algselt kirjutatud Will Ferrellit peaosas silmas pidades. Ferrell väidetavalt oli ka oma panuse stsenaariumi kirjutamisse pannud, kuid asi jäi seisma ja ohjad võtsid enda kätte peaosalised Samberg ja Taccone, kes enda nägemise järgi lugu muutsid. See fakt jäi mulle silma alles peale filmi vaatamist Wikipedia sissekannet uurides, kuid juba filmi ajal mõtlesin ma, et selline roll oleks Ferrellile nagu rusikas silmaauku sobinud. Võib öelda, et tema kätt on nii mõneski naljas ja stseenis tunda. Ülejäänud film aga oli nii kaootiline ja random, et leidsin ennast päris mitu korda kaasa muhetsemas. Mulle sellised ajuvabakad täitsa meeldivad - olen seda kindlasti juba miljon korda blogis maininud ja kindlasti mainin sama palju kordi veel. Kui millegagi seda filmi võrrelda siis kõige paremini võiks vast öelda, et "Napoleon Dynamite" ja "Talladega Nights" sohilaps, mõlema filmi elemendid on täiesti olemas. Poleks Samberg ja Taccone stsenaariumi võibolla nii palju oma suva järgi muutnud, oleks üsnagi pull jant sellest välja kukkunud. Praegu aga jäi üldpildina tsipake kuivaks...

Tsekkige ka maailma kõige kõvema stuntmani kodulehte: http://www.stuntmanforever.com/

6/10

I used to be legit. I was too legit. I was too legit to quit, but now I'm not legit. I'm unlegit. And for that, I must quit.

Superbad (2007)

by , under

Režissöör: Greg Mottola
Osades: Jonah Hill, Michael Cera, Christopher Mintz-Plasse, Bill Hader, Seth Rogen jt.
Filmi pikkus: 114 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0829482/

"Superbadi" vaatasin ma tegelikult ainult ühe asja pärast, tahtsin teada saada, miks filmi selline haip ümbritseb. Igalpool ainult jahutakse kui aasta parimast komöödiast ja tuli juba sellepärast ära kaeda. Nagu esivanemad juba ütlesid - oma kolm silma on ikka kuningad.


Film keerleb ümber kahe sõbra, Sethi ja Evani, kes on keskkooli lõpetamas ja loomulikult on tarvis enne seda ka süütus mõnele purjus tsikile kaotada. Mõlemal on omad silmarõõmud juba horisondil olemas ning neile lubataksegi kokku maa ja ilm (alkohol neeh), et nende silmis lahedana tunduda ja võibolla ka lõpupeol skoorida. Kuna aga vanust pole piisavalt, et poest tuima näoga alkohole lunida, läheb neil tarvis veidrikust Fogelli abi, kes peaks iga hetk kätte saama enda võlts-dokumendi...


Noh, nagu ikka ületas haip tegelikult filmi väärtust. Minujaoks jäi küll väga tavapäraseks noortekomöödiaks, paari nutika elemendiga samas. Kui paar erandit välja jätta, oli näitlejaseltskond suhteliselt tundmatu, kuid oma tööga tuldi väga hästi toime. Koomilistes situatsioonides mõjusid kõik väga muhedalt, kuid viga oligi selles, et neid koomilisi situatsioone oli liiga vähe. Ropendati ja tehti seksinalju, nagu tiiraste noortekomöödiate aabits õpetab aga sellist janti on juba liiga palju nähtud ja midagi uut minu silm siit eristada ei suutnud. Siiski suutis šõu päästa kohustuslik nohiktüüp, seekord aga väga andekalt ja friikilt Christopher Mintz-Plasse poolt välja mängitud. McLovin' rokkis. Rokkisid ka Seth Rogeni ja Bill Haderi poolt kehstatud luuservõmmid, kuid nendega ka asi piirdus. Ühekorra kõlbas vaadata küll ja kaasa muiata, teistkorda aga ennast vaevama ei hakkaks.

5/10

Inbred Redneck Alien Abduction: Alien vs. Redneck (2004)

laupäev, november 24, 2007 by , under

I Am Omega (2007)

neljapäev, november 22, 2007 by , under


Režissöör: Griff Furst
Osades: Mark Dacascos, Geoff Meed, Jennifer Lee Wiggins jt.
Filmi pikkus: 90 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1075746/

"The last man alive must battle a planet of the dead"

Kuna kinodesse on jõudmas kolmas suurem Richard Mathesoni ulmeromaani "I Am Legend" filmiversioon, siis on suhteliselt iseenesestmõistetav, et kuskilt ilmub välja ka b-versioon, mis püüab suurema nime haipi ja reklaamkampaaniat enda jaoks võimalikult kasulikuks muuta. Seda loomulikult kõige legemalt - pannes filmile sarnane nimi, et juhmimaid filmisõpru DVD-riiulite juures tillist tõmmata. "I Am Legend" + "Omega Man" = "I Am Omega" = järjekordne respekt b-filmitööstuse suunas...


Renchard peab ennast ainukeseks ellujäänuks peale tundmatu viiruse laastamistööd, mis inimesed verehimulisteks monstrumiteks muudab. Seda päevani kuni temaga võtab ühendust tundmatu tsikk, kes enda päästmist lunib.


Filmi poster, nagu ikka sellist filmide puhul, on väga paljulubav. Kuigi on juba teada, et b-filmide puhul on plakatid ja plaadikaaned kõige ilusamad, on antud film isegi väike erand. Kuigi mingeid zombivampiiride horde ja massivõtteid tegelikult ei ole, on filmi produktsiooniväärtus isegi üle keskmise. On valitud korralikud võttepaigad (isegi inimtühje tänavaid näitab), monstrumite grimm on asjalikult tehtud ja pildikvaliteetki lubab enamat kui tühipaljas b-käkk. Kahjuks aga tõmbavad teosele vee peale järjekordsed b-filmi klišeed - "keldrinäitlejad" teevad lubamatuid tegusid ja ilmeid ja räägivad seosetut juttu ning film kannatab kohutavalt paljude loogikavigade all, mida oli seekord aga nii palju, et see ei olnud enam isegi naljakas. Osade filmide puhul on muidugi selline asi taotuslik ja paistab kohe välja, et tegijad tegelikult irvitavad ka enda üle veidi. Selline asi on alati teretulnud. Aga seekord polnud mingit eneseirooniat tunda ja võib arvata, et stsenaarium lihtsalt põlve otsas otsast lõpuni korraga valmis kirjutatud ja pärast veidike vabat ruumi jäetud "keldrinäitlejatele" improviseerimiseks. Suur viga, mis muidu üpriski korraliku produktsiooniga filmi paari kuuga Selveri 25-krooniste DVD'de korvi lennutab.

3/10

The last man on Earth...

Balls of Fury (2007)

esmaspäev, november 19, 2007 by , under


Režissöör: Robert Ben Garant
Osades: Dan Fogler, Christopher Walken, George Lopez, Maggie Q jt.
Filmi pikkus: 90 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0424823/
"A huge comedy with tiny balls"

On möödunud 19 aastat sellest kui noor lootustandev ping-pong'i mängija Randy Daytona finaalis libastub ja Saksamaa esindajale alla peab vanduma. Nüüd teenib ta oma ping-pong šõuga elatist kahtlase väärtusega meelelahutusasutuses, kuni ta ka sealt kinga saab. Temaga võtavad ühendust FBI agendid, kes tahavad ta sokutada kurikael Fengi salajastele ping-pongi võistlustele, et tema asukoht välja peilida.


Ma tegelikult ootasin filmist midagi taolist nagu Frat Pack (spordi)komöödiad, kuid asjatult. Kerge meelelahutuse asemel tuli siit täiesti ajuvaba ja andetute näitlejatöödega huumorita komöödia. Muidugi oli ka näiteks "Dodgeball" ajuvaba, kuid macho Ben Stiller ja selliste väikestele ülemõistuse detailidele nagu Chuck Norris kohtunik, Hasselhoffi kummardavad sakslased jne kasutamine muutis selle kuradi nauditavaks käkkfilmiks. Eks need spordikomöödiad veel rokivadki nende edukamate eellaste edu peal. Ootan ju minagi järgmist Ferrelli kossukomejanti "Semi-Pro". Aganoh, Ferrell on klass omaette kah! He-he. Peakangelast kehastanud Fogler oleks justkui Jack Blacki halvemini välja kukkunud väikevend, kes küll proovib vennast igatepidi etem olla, kuid feilib iga liigutusega. Ta on küll karvane, paks ja fännib rokkmuusikat, kuid venna naljad kõlavad ikka venna suust paremini. Vähemalt sai ta peale filmivõtteid koju minna ja venna ees uhkeldada, et vot mina sain täna Maggie Q'ga tatti panna YEAH!

2/10


Metoroporisu / Metropolis (2001)

by , under


Režissöör: Rintaro
Osades: Yuka Imoto, Kei Kobayashi, Kouki Okada jt.
Filmi pikkus: 107 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0293416/

"Welcome to Metropolis"

"Metropolis" põhineb üsnagi vabalt Osamu Tezuka samanimelisel mangal. Tezuka oli aga nii kõva mees, et teda on peetud "manga isaks" ja võrreldud ka Ameerikamaa Walt Disney'ga. Kuuldavasti olevat tüüp "Metropolise" jaoks inspiratsiooni saanud samanimeliselt USA filmilt, olles näinud vaid selle postrit. Nii palju siis triviast.


Kauges tulevikus elavad inimesed ja robotid kõrvuti, kuid mitte just parimates suhetes. Enamik roboteid on sunnitud elama sügaval maa all ja tegema töid, mis inimestele just meeldivaimad pole. Kuigi Metropolisel on oma president, on tegelik võim Marduk-partei juhi Duke Red käes, kelle jüngrid tänavatel patrullivad ning tsooni piire ületanud roboteid maha notivad. Loo keskseteks tegelasteks saavad eradetektiiv Shunsaku Ban ja tema vennapoeg Kenichi, kes on linna sattunud taga ajades kaabak-doktorit Laughton'it. Dünaamiline duo satub sekeldustesse, kui doktori loodud superrobot Tima kiindub Kenichi'sse ja neid asuvad taga ajama Duke Red ja tema käsilased, kuna kurjamil on superrobotiga üpriski suured plaanid.


"Metropolise" näol tuli mulle kangesti meelde selle aasta üks parimaid anime-kogemusi "Paprika". Mõlemad olid üsnagi värvikirevad ja väga detailselt joonistatud. Seos on tegelikult olemas. Mõlema animatsiooni taga on stuudio Madhouse, kelle töö üle tavaliselt nuriseda ei saa. Kuigi joonistamisstiil oli kohati sarnane, teeb "Metropolis" kaabu kergituse siiski vanakooli Jaapani animatsiooni poole, kuigi taustade elavamaks muutmisel on korduvalt kasutatud arvutite abi. Kuna tegu on Tezuka mangal põhineva looga, siis on loomulik, et tegelased on pigem suurte silmade ja ümmarguste kehaosadega kui inimesekuju võimalikult täpselt kopeerivad. "Barefoot Geni" arvustavas postis kirjeldasin ma seda joonistamisstiili sõnaga "lapsik". Kui nüüd tehnilisest poolest kõrvale vaadata, siis oli väga mõnusa stoori ja karakteritega anime. Kuigi mul õnnestus vaadata ameeriklaste versiooni, ei suutnud tuim häälenäitlemine elamust täielikult ära nullida ning tänu dublaažile sain keskenduda pigem ilusale pildile kui subtiitritele. Ka muusikaline taust oli väga hea valitud - ragtime vaheldus varajase jazzi ja bluesiga, mis suutsid tulevikulinnale üsnagi omapärase atmosfääri luua Ei mingit teknot ega rokkmuusikat seekord, sest, kes meist seda käremuusikat ikka salliks, he he.

7/10

Ameerika versioonis puudu olnud stseen, mis valgustab veidi sündmuseid pärast filmi lõppu

Tooth & Nail (2007)

teisipäev, november 13, 2007 by , under



Freeze Me (2000)

by , under


Režissöör:
Takashi Ishii
Osades: Harumi Inoue, Shingo Tsurumi, Kazuki Kitamura jt.
Filmi pikkus: 101 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0266555/

"Revenge Has Never Been So Cold"

Takashi Ishii nimega tuleb veidike Jaapani kinoga tutvust teinul esimesena meelde kindlasti krimka "Gonin", veidike pervomal tüübil aga Angel Guts manga ja sellel põhinevad pinku eiga'd. Ega tal vist rohkem millegagi uhkustada pole, vähemalt ülejäänud asjad tema suhteliselt väikesest loomingust on minu jaoks võõrad.


"Freeze Me" räägib loo Chihiro'st, kes kodus kolme võõra mehe poolt vägistatakse. Viis aastat hiljem on naine heal otsa peal tööl ja ka peatne abikaasa leitud. Halvad mälestused aga kummitavad teda siiani. Ühel heal päeval aga leiab üks vägistaja tee Chihiro korterisse ning teatab, et teised "vanad sõbrad" on ka teel ja loomalikult vägistab ta uuesti. Naise mõõt saab täis, lööb tüübi maha ja paneb surnukeha sügavkülmutisse paremaid päevi ootama. Ka teisi kelme paistab ootavat sama saatus...

Tissssid

Film võtab šnitti teistelt samalaadsetelt (vägistamine/kättemaks) nagu "I Spit on Your Grave" või hoopiski "The Last House on the Left". Siiski on jaapanlased asja vaadanud oma nurga alt. Kui esimeses läks Jennifer ise kurjameid otsima, siis seekord tulevad raisad lausa ise noa (veepudel, haamer ja lillepott, kui nüüd täpsem olla) alla. Kuigi film proovis olla võimalikult tõsi-dramaatiline ja pinev, jäi mulle rohkem suhu exploitation maik ja vahepeal tundus isegi muhedalt humoorikas - näiteks see kuidas mehepojad pidevalt Playstationit pelasid ja kui peakangelanna peig naisele külla tuli läks viimane esimesena kohe tsiki mänguplaate uurima. Olles 20-minutiline lühifilm, oleks film tunduvalt paremini skoorinud. Välja oleks jäänud igasugused ajuvabad ja lollid tegelased ning süžeekäigud. Mis mees näiteks ei helista politseisse, kui ta saab teada, et tema naise juures viibib tema endine vägistaja? Kõlab täitsa loogiliselt ja iseenesestmõistetavalt höhö. Meeldis mulle aga filmi juures tema low-budget, minimalistlik fiil ja suurte silmadega peakangelanna.

5/10

The Nine Lives of Tomas Katz (2000)

reede, november 09, 2007 by , under


Režissöör: Ben Hopkins
Osades: Tom Fisher, Ian McNeice, Tony Maudsley jt.
Filmi pikkus: 87 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0235618/

"Film found beneath a stone"

Samal ajal päiksevarjutusega hakkab Londonis toimuma kahtlaseid asju. Lapsed süütavad koole, kalandusminister kuulutab sõja teisele riigile (Gwupigrubynudny), inimesed kurdavad politseile akende vandenõust, kogu riigi vara pannakse ühe sõgeda vanainimese kontole jne. Kogu asja taga paistab olevat kanalisatsioonist välja roninud ja kiirtee äärest peale takso peale hääletanud isik, kes pidevalt temaga kohtunud isikutega kohta vahetab ja linnas segadust külvab. Ainuke, kes teda peatada suudab paistab olevat kohalik pime politseiinspektor, kes põhiliselt lahendab kuritegusid Ouija lauda kasutades või astraaltasandil infot kogudes.


Ben Hopkinsi sürreaalne maailmalõpu absudrikomöödia oli täpselt minu maitsele, et raske on teose kohta midagi halba öelda. Kogu sellist sürreaalset janti oli kasutatud mõõdukalt ja film ei muutunud selletõttu raskesti jälgitavaks. Mulle sellised punnitatud kunstifilmid ei meeldi, kus ekraanilt ei tule midagi muud kui seosetud tilulilu ja siis teed limpsivad, kampsunites friigid ütlevad, et maailmaklass ja kunst. Hopkins küll otseselt ei näita näpuga millegi/kellegi suunas, kuid siiski ei jää kogu tegevustik lihtsalt ähmaseks lahmimiseks, nupukam vaataja lihtsalt suudab pea kõik lahtised otsad ise kokku viia.


Kolme nädalaga üles võetud ja hiljem kodus tagatoas kokku pandud film paistab silma ka omapärase helitaustaga. Ambient'lik teknomuss vaheldub kirikliku koorimuusikaga. Kindlasti saaks filmi vaadata ka ilma dialoogita ja muude helideta, taustaks ainult muss. Sellest saaks ühe korraliku pooleteisttunnise muusikavideo, mis kindlasti oleks samuti omaette elamus.

8/10

Tomas Katz: "Yes! I have it here. It's a tuning fork. I acquired it through the Sunday Times recent innovation feature."

Ivul Gurk: "Tuning Fork of Annihilation: Broadcast a melodious hum of this durable stainless steel tuning fork across the airwaves and cause the destruction of all domestic televisions and the death of all children who hear it. Wow, what will they think of, next?"

Bug (2006)

by , under

Režissöör: William Friedkin
Osades: Ashley Judd, Michael Shannon, Harry Connick Jr., Lynn Collins jt.
Filmi pikkus: 102 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0470705/

"Paranoia is contagious"

William Friedkini vastu on mul eelkõige respekt seetõttu, et mees otsustas 70ndatel valmis meisterdada sellise õõvafilmi nagu "The Exorcist". Seda filmi sai kunagi lapsepõlves MTV3 pealt salaja piilutud ja rahutu öö oli kindlustatud. Kuigi film on n-ö oma aja ära elanud ja tänapäeva noored horrori sõbrad pigem haigutavad selle peale ja lähevad kinno Paris Hiltoniga tapmisfilme vaatama, siis minu austus on püsinud siiamaani ja kui telekast järjekordselt näidatakse, siis olen nagu raudpolt teleka ees.

"Bug'i" panidki mind põhiliselt vaatama Friedkini nimi ja kunagi ammu nähtud treiler, mis tekitas uudishimu.


Ma ütlen kohe ära, et see film viis mul tuju ära. Hea seegi, vähemalt mingidki emotsioonid. Kogu see (olematute) putukate tagaajamine oli nii tüütu ja üksluine, et iga 10 minuti järel tekkis tahtmine film kinni panna, kuid pidasin lõpuni vastu, sest lõpulahendus tegelikult huvitas. Seda, et neid putukaid tegelikult olemas polnud, ma isegi spoileriks ei peaks, sest mida sealt tegelikult oodata oli siis? Kas putukahorrorit, mille puudumist juba treiler reetis tegelikult, või putukaluuluhorrorit. Kui inimvaenulikud lihasööjaputukaid puudusid, siis oleks võinud vähemalt sellele paranoiafilmile vähemalt soliidsema varjundi anda, sest see vandenõuteooria temaatika oli juust mis juust. Ma vahepeal juba mõtlesin, et filmi lõpus tuleb välja, et peategelased on narksi all kuna bong ja hero olid pidevalt kapi peal. Hea, et sellist lahendust ei otsustatud kasutada. Heroiinis pesitsevad narkoputukad oleks oluliselt parema elamuse andnud, hehehe.

3/10


KULTUSREZHISSÖÖR DAVID LYNCH KÜLASTAB EESTIT

reede, november 02, 2007 by , under


Teisipäeval, 6. novembril saabub Eestisse legendaarne rezhissöör ja maalikunstnik David Lynch (Twin Peaks, Mulholland Drive, Eraserhead, Blue Velvet, Lost Highway).
Lynch külastab Eestit rezhissöör Veiko Õunpuu ja näitleja Taavi Eelmaa kutsel.
Ta esineb siin loenguga “Film, Creativity and Consciousness”, milles pakub sissevaadet enese erakordselt mitmekülgsesse loomingusse nii maali, muusika, animatsiooni kui filmi alal, ning selle lättesse, mis asub tema enese sõnul rohkem kui 30 aastat väldanud meditatsioonipraktikas.
Kaaslektorina osaleb loengul ka maailma juhtiv superstring füüsik John Hagelin, kes analüüsib meis esinevat loovust kaasaegse füüsika perspektiivist. Lynch’i loengut saab kuulata ja talle tema loomingu kohta küsimusi esitada kino Kosmose suures saalis kolmapäeval 7. novembril kell 16.00. Pressi ootame osalema pressikonverentsil tund aega enne loengu algust.

Eestis viibides külastab kuulus lavastaja ka Von Krahli teatrit, ning loodab visiidi ajal muuhulgas kohtuda ka president Toomas Hendrik Ilvesega.

lisainfo:

tristan@punk.ee
53 402010



Nii ongi ja rohkem lisada pole vast midagi...