Creature from the Hillbilly Lagoon (2005)

kolmapäev, veebruar 25, 2009 by , under


Režissöör: Richard Griffin
Osades: Andrew Vellenoweth, Tanith Fiedler, William DeCoff, Leigh Radziwon jt.
Filmi pikkus: 90 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0476016/

"It Turns Rednecks Into Deadnecks"

Miskipärast on Ameerika lõunaosariikides elavad maakad juba aastakümneid ette jäänud erinevatele b- ja c-kategooria filmimeestele. Mingi kirjutamata reegel on kuskil arvatavasti olemas, et kui sa hakkad enda väikse-eelarvelist filmikäkki tegema, siis kindlasti mahuta, kui mitte tegevustikku, siis vähemalt pealkirja zombid, natsid või libahundid ning projekti saadab edu juba eoses. Ei saa ka mina sellistest filmidest täitsa tuima näoga mööda vaadata ja nii mõnigi kord eksib mõni plaadina mu lauanurgale.


Tänu kohalikele juhmidele maakatele, kes peale pideva õlle lurpimise ja omavahel sugu tegemise ka keemiatööstuse jäätmeid lähedalasuvasse jõkke heidavad, tõuseb jõesängist varsti mutanteerunud kalamees, kes hakkab maha nottima tema elukohta reostanud punakaelasid kui ka läheduses jõe reostatust mõõtnud üliõpilasi. Mängu lisanduvad varsti veel kriisimeeskond, kes kogu ümbruskonna kõigest elavast puhtaks peavad pühkima, oma kadunud sugulasi otsima saabunud kohalikud ning hull teadlane, kellel on jõemonstrumiga oma plaan.


Kui välja jätta Troma levitatud REDNECK ZOMBIES, siis pole ma veel korraliku hixploitation'i peale sattunud, mida teistele vaatamiseks julgeks soovitada. Ka antud film ei kanna endas just kõige suuremat väärtust, kuid täitsa muhe vaatamine sellegipoolest. Odavalt tehtud, sõpruskonna poolt näideldud, limane tükk tegi kummarduse pigem 50ndate kollifilmidele (CREATURE FROM THE BLACK LAGOON), kus enamus filmi on üles võetud väikses hämaras stuudios, mis on täidetud erinevate lavadekoratsioonidega, valgustatud roheka valgusega ja kus suitsumasin pidevalt ruumi enda toodanguga täidab. Kordagi ei mindud detailidega ekstreemselt räigeks ja tegevustikku iseloomustas selline mõnus humoorikas lähenemine, mistõttu ei tundunudki film kui järjekordne c-kategooria veristamine, mida säästumarketite korvides lademetes leidub, vaid väike kaabukergitus 50-60ndate õõvafilmidele, kus kummikostüümides elukad endale inimeste seast sobivat neidist otsisid, kellega paarituda - seda muidugi häbematu hixploitation maiguga.

5/10

Seis, või mu isa/poiss-sõber tulistab!

Outbreak

by , under

Ryan - Vocals, Chris - Guitar, Nate - Drums, Seger - Bass

2001. aastal Maines kokku pandud Outbreak kõlab nagu oleks Bad Brains kaheksakümnendatest ajamasinaga 21. sajandisse toodud, nende PMA-mojo tolmuimejaga kehaõõnsustest välja imetud ja see asendatud toore viha ja kõige ja kõigi pihta tatti pritsimisega. Paari aastaga töödeldi end prominentse Bostoni hardcore-leibeli Bridge 9 alla, mille alt on välja tulnud kaks hc-kogukonna poolt suurepäraselt vastu võetud albumit "You Make Us Sick" (2004) ja "Failure" (2006).

Fuck, fuck, fuck you
No one likes you
No one cares

http://www.myspace.com/outbreak
http://www.last.fm/music/Outbreak

Pätikad:
http://xcorexbaby.blogspot.com/search/label/*Outbreak

Role Models (2008)

by , under


Režissöör:
David Wain
Osades: Paul Rudd, Seann William Scott, Christopher Mintz-Plasse, Elizabeth Banks jt.
Filmi pikkus: 100 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0430922/

"Danny and Wheeler were just sentenced to 150 hours mentoring kids. Worst idea ever."

Danny ja Wheeler on kaks energiajoogi müügimeest, kes koolist-kooli sõidavad ja seal narkootikumide vastase loengu all ka oma Minotaur-nimelist jooki noortele pähe määrivad. Kõik laabub sujuvalt, kuni Danny tüdruksõber mehe ükspäev maha jätab ning too sassis peaga korraliku käki ühes koolis kokku keerab. Kohtunik annab müügimeestele valida, kas 30 päeva vanglas või 150 tundi üldkasulikku tööd. Kuna Wheeler kardab vägistamist, valivad mehed teise variandi ning nad suunatakse keskusesse, kus tegeletakse vanemate poolt tähelepanuta jäetud lastega. Danny käe alla satub rüütlitega ja haldjatega ühes fantaasiamaailmas elav Augie ja Wheelerist saab vanem vend ropusuisele neegripoisile Ronnie'le.


Paul Rudd on kõrvalosades säranud alates WET HOT AMERICAN SUMMER'ist ja lõpetades KNOCKED UP'iga - tema tagasihoidlik ja muhe olek jääb silma ka kõige väiksemates osades. Oli ka aeg, et mehele võimalus anti ja pearoll tema kanda usaldati. Kahjuks oleks ma ise teda näha oodanud väheke käredamas komöödias, sest praegune roll üsna perekomöödia-tasemega filmis jäi suht mittemidagiütlevaks. Pigem ootaks tema kaasamist mõnda suuremasse Judd Apatowi või Adam McKay projekti, kui tuttavat rada kõndivasse, üllatustevaeselt lõppevasse, üsna kuiva komejanti. Mitte, et keegi poleks enda rolli täitmisega hakkama saanud - tugevad olid peale Ruddi nii pirukanikkuja sõbrast Seann William Scott, kui ka noored, Keskmaa võitmatu rüütel Mintz-Plasse kui ka tissiarmastajast Bobb'e J. Thompson - ootasin lihtsalt veidi väheke piiride ületamist nagu seda viimasel ajal siinkirjutajat naerutanud komöödiad teinud on.

Meeldis ka filmis kogu pila LARP'i ümber. Tulid otsekohe meelde ajad kui rada7 foorumis ei jauratud igapäevaselt keppimisest ja levikast vaid nu-metalist, pelmeenidest ja plaaniti kokkutulekut teha kui mitmepäevast LARP-lahingut kõigi kasutajate vahel. Ajad!

Loe ka:
http://filmsmusic.blogspot.com/2009/02/role-models.html
http://trash-can-dance.blogspot.com/2009/02/role-models.html

5/10

Sex Drive (2008)

by , under


Režissöör:
Sean Anders
Osades: Josh Zuckermann, Clark Duke, Amanda Crew, James Marsden jt.
Filmi pikkus: 111 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1135985/

"He's leaving virgin territory"

Ian on noormees, kel 18. eluaastast hoolimata pole tüdrukutega erilisi kokkupuuteid olnud. Tema naistemehest parim sõber Lance on korduvalt püüdnud teda võõraste tüdrukutega kokku viia, kuid Ian on enda kohmekusega kõik võimalused ära rikkunud. Kuna perekond, eesotsas homofoobist vennaga, peab teda juba omasooiharaks, otsustab Ian härjal sarvist haarata ja venna autoga võrgus tuttavaks saadud tüdruku juurde põrutada, seltskonnaks parimad sõbrad Lance ja Felicia.


Hoolimata sellest, et SEX DRIVE pealtnäha kahtlaselt palju sarnaseid noortekomöödiaid (eesotsas ROAD TRIP'iga) meenutab, on siiski samm edasi astutud nii peategelaste pööraste seiklustega teekonnal kui ka roppustega - viimastega kohe eriti. Juba Unrated DVD algustiitrite ajal hoiatavad filmi produtsendid, et lõikamata versiooni on sisse topitud hulgaliselt "fännimaterjali" ja üldse ei soovitatud seda versiooni enne kinoversiooni vaadata. Ega ma kinno poleks sellist filmi nkn vaatama kippunud ja nii läks see hoiatus mu kõrvadest mööda. Usun, et poleks kinoversiooni ealeski kõrgemalt ega madalamalt hinnanud, kuna sealt puudusid fännimaterjalina välja reklaamitud neegripeenised, mitu minutit kaadris olnud väljaveninud kotid ja juhuslikult ekraanile ilmuvad paljad neidised. Ei oskagi midagi oluliselt halba välja tuua, kui vaid filmi pikkusest tulenevad probleemid - kütet ei paistnud terve filmi täistempol jooksutamiseks jätkuvat. Korralik pohmakafilm!

Loe ka:
http://trash-can-dance.blogspot.com/2009/02/sex-drive.html
http://fletchujafilmid.blogspot.com/2009/02/sex-drive.html

6/10

Thug life!

Poster: After Dark Horrorfest III

reede, veebruar 20, 2009 by , under


Du saram-yida / Voices
http://www.imdb.com/title/tt1213856/

***


Butterfly Effect: Revelation
http://www.imdb.com/title/tt1234541/

***

Damnation Alley (1977)

by , under


Režissöör:
Jack Smight
Osades: Jan-Michael Vincent, George Peppard, Dominque Sanda, Paul Winfield jt.
Filmi pikkus: 95 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0075909/

"You have seen great adventures. You are about to live one."

DAMNATION ALLEY pidi algselt täielikult põhinema Roger Zelazny populaarsel samanimelisel ulmeromaanil, kuid tänu suurtele rahasummadele (17 miljonit dollarit - tolle aja kohta üüratu summa), mis 20th Century Fox oli mängu pannud, ei omanud esimene stsenaariumivisand ja raamat peaaegu mingeid ühiseid jooni. Peale Zelazny kujutatud post-apokalüptilise maailma, kus karmid ilmastikuolud ei luba ellu jäänud inimestel suuri vahemaid läbida, kärbiti algmaterjalist praktiliselt kõik - see viis omakorda selleni, et kirjanik palus enda nime filmiga mitte seostada, kuid stuudio seda ei lubanud. Noh ja mis tulemuseks oli, võib igaüks ise arvata...


Peale Kolmandat maailmasõda on maakera tänu tuumaplahvatustele oma endise teljega võrreldes viltu vajunud, mis omakorda on ilmastiku väga ekstreemseks muutunud - valitsevad tornaadod, äikesetormid jne. Peale õnnetust ühes viimases ellujäänute baasis, asuvad neli meest kõrgtehnoloogiliste sõidukitega Landmaster teele New Yorki poole, kust on saadud viimane signaal teistelt inimestelt.


Suure post-apokalüptilise temaatika austajana võrdlen ma peas iga vaadatud filmi Mad Max-filmi- ning Fallout-mänguseeriaga, mis on minu jaoks just maailmalõpujärgset maailmapilti minu peas kõige rohkem vorminud. Antud film tugevamate sekka kindlasti ei passi, kuid täitsa kobe ajaviide oli ta sellegi poolest. Mööda tühermaid ringi ralliv Landmaster-sõiduk, mille disaini ja ehitamise peale oli arvatavasti kulutatud suurem osa filmi eelarvest, nägi ütlemata hea välja veel tänapäevalgi filmilindilt vaadates. Kahju ainult, et selle autosõidu-seikluse otsa oli jõle vähe lisamaterjali poogitud - olid mõned mutatsiooni tõttu hiigelmõõtmed omanud skorpionid (Fallout, keegi?), lihamaiad prussakakolooniad ja üksindusest sõgedaks muutunud maamatsid aga üdini nauditava tühermaa-seikluse jaoks jäi nendest vajaka. Potensiaali oli tohutult aga tegijate fantaasiavaesus jättis halva maitse suhu, mis tipnes oksendava ajama õnneliku lõpuga.



Hea fakt veel siia kõrvale närimiseks: 20th Century Fox pidi 1977. aastal välja andma kaks ulmefilmi, millest põhirõhk pandi just DAMNATION ALLEY filmi promomisele. Juhtus aga nii, et film põrus kinodes täielikult ja vajus kiiresti unustustehõlma, samas kui teine film võitles ennast maailma parimate filmide nimekirja ja lõi siiamaani tohutult suurt arvu omava nohikuliikumise. Selle teise filmi nime jätan juhmimatele mõistatamiseks...

General Chaos: Uncensored Animation (1998)

by , under


Režissöörid:
Keith Alcorn, Laurence Arcadias, Joel Brinkerhoff, Vince Collins, David Donar, Stefan Eling, Eric Fogel, Mr. Lawrence, Brandon McKinney, Tony Nittoli, Bill Plympton, Walter Santucci, Jeff Sturgis

Lootsin kogumikust võib-olla liiga palju, kuna pean animatsiooni just selliseks filmiliigiks, kus vorm ei sea fantaasiale praktiliselt mingeid piire ja kõik oleneb vaid animaatori käe ja pea koostööst. Eks 90ndate aastate esimeses pooles oligi parim võimalus enda hullumeelseid ideid välja elada, neid paberile kandes, savist või plastiliinist voolides või paberist välja lõigates, sest film nõudis tavaliselt kopsakamat rahakotti ja/või raskesti kättesaadavat tehnikat. Selle perioodi tabusid murti just stop motion animatsioonide ning joonisfilmidega.


98. aastal kokku pandud kogumik oli tänasel päeval aga üsna igav ja nüri. Aastatega on tabud muutunud ning temaatika, millest rääkimine tol ajal silmi pööritama ajas ja näost punaseks tegi, on ammu juba ära leierdatud ning põranda alt peavoolu kunsti ennast söönud. Lemmikud plaadi peal olid: sürreaalne ja täiuslik muusikavideomaterjal MALICE IN WONDERLAND, plastiliinist splatstick NO MORE MR. NICEGUY , üheminutiline geniaalsus SUNNY HAVENS ning minu enda lapsepõlve joonistusi meenutav futu-äktsion THE ADVENTURES OF MUTILATOR: HERO OF THE WASTELAND. Ülejäänud oli ka kesine ja üsna igav jant, mis kannataks praegu Kanal 2 õhtusesse programmi lisamist.

3/10

Perekool.ee

Ceremony

neljapäev, veebruar 19, 2009 by , under


Väheke korralikust muusikast ka:

Osariigis, kus kuberneriks on Arnold Schwarzenegger ei tohiks üldse vihaseid inimesi olla, kuid võta näpust - neli tükki neid siiski leidub ja kannavad nad ühist nimetajat Ceremony. Siiralt vihane hardcore-punk punt, kes suudab 100 minuti sisse mahutada rohkem kui 100 lugu ja samal ajal hinge kõigest halvast tühjaks karjuda ning mingil rasvasel jobul nina veriseks lüüa. Võtke sellest bändist kinni, sest see trendikas emanikkuja teeb ka teid trendikaks!

VIOLENCE VIOLENCE on mu enda üks viimase lemmikumaid plaate, niivõrd intensiivset vihapurset pole mu kõrvad ammu taluma pidanud.

http://www.last.fm/music/Ceremony
http://www.myspace.com/ceremony
http://ceremonyhc.com/

Varastele:
http://archivethis.blogspot.com/2007/10/ceremony-violence-violence-2006.html
http://icoulddietomorrow.blogspot.com/2008/07/ceremony-still-nothing-moves-you.html

Afro Samurai: Resurrection (2009)

by , under


Režissöör:
Fuminori Kizaki
Osades: Samuel L. Jackson, Lucy Liu, Mark Hamill, Zachary Gordon jt.
Filmi pikkus: 91 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1265998/

Kuna Afro Samurai eelmisi seiklusi hindasid üsna kõrgelt tänu tolle ilusale visuaalsele poolele, huvitavale maailmale ja korralikule hip-hop heliribale, siis otseloomulikult asusin ma AFRO SAMURAI: RESURRECTION kallale väga korraliku isuga. Afrole ja tema kujuteldavale sõbrale Ninja Ninja'le on taaskord häält andmas Hollywoodi paha must mees Samuel L. Jackson, kes on seekord kaasa toonud ka mõned kuulsamad ametikaaslased Lucy Liu ja Mark Hamilli ning räppiv filmimuusika tuleb seekordki Wu-Tang Clan'i ninamehe RZA biidimasinast. Lääs kohtub idaga ning seda lahedust, mis selle kokkupõrke tulemusel tekib, pressib välja igast august.


Uuele AFRO SAMURAI'le võib, sarnaselt originaaliga, vabalt andeks anda tema lohaka ja pealiskaudse loo ja isikupärata kõrvaltegelaste eest, sest see pilt, mille Jaapani animaatorid on loonud, on lihtsalt niivõrd magus silmakomm, et kõik muu jääb teisejärguliseks. Väga huvitav värvivalik, omapärane tegelaste kujundus ja minimaalne arvutigraafika kasutamine taustadel on märksõnad, mis kohe ette tulevad. Tänu Afro osavale mõõgatööle on ekraan pidevalt verest punaseks värvunud ja ega jäsemedki kaua oma omanike küljes ei püsi - sellised asjad mind juba külmaks ei jäta ja on otsekui boonuseks. Kui vaid stsenaristid oleks samasuguse pühendumusega loo ja kõrvalliinide kallal nokitsenud, poleks ma täispunkte kade jagama. Praegu aga jäi lihtsalt väga stiilseks animatsiooniks.

8/10

Feast 3: The Happy Finish (2009)

by , under


Režissöör:
John Gulager
Osades: Clu Gulager, Diane Goldner, Hanna Putnam, Melissa Reed jt.
Filmi pikkus: 77 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1104836/

Kui FEAST ja FEAST 2: SLOPPY SECONDS vahele jäeti mõistlik paus, et vaataja enne uue suutäie kallale asumist väheke leiba luusse saaks lasta, siis kolmas episood lajatati küll paraja üllatusega lauale - polnud veel eelminegi mälust kustunud ja tänu selle keskpärasusele lähenesin uuele peatükile väikese ettevaatlikusega. Kuna SLOPPY SECONDS'iga oli Gulager võtnud labasema suuna ja sperma- ja oksekahurid täisvõimsusel tööle pannud, siis ei oodanud ma ka käesolevast filmist esimesele osale väärilist järge, vaid lihtsalt tsilli meelelahutust argipäeva õhtusse, kus aju on kõige suhtes väga pirts ja tundlik.


Kõige uuem FEAST ei olnud kehv film, pigem langes samasse auku, kuhu maandus ka SLOPPY SECONDS. Kuigi tunduvalt vähem loobiti näitlejate peale jobi ja muid kehavedelikke, oli film isegi mõnevõrra pöörasem - võibolla isegi mitte pöörasem, kuid ajuvabam kindlasti, mis pole selliste filmide puhul kindlasti negatiivne nähtus. Kogu tegevustik jättis niivõrd kokkulapitud ja juhusliku mulje, et võib kindel olla, et kogu võttegrupp ja ka stsenaristid viibisid võtetel 3-promillise joobega. Selle tõestuseks on ka filmi viimased kümme minutit, kus mängu tulid hiiglaslik robot ja mehhiko trubaduur - vene traktoristi-joove oli lõpuks saavutatud.

4/10

13 Tzameti (2005)

neljapäev, veebruar 05, 2009 by , under


Režissöör:
Géla Babluani
Osades: George Babluani, Pascal Bongard, Aurélien Recoing, Fred Ulysse, Nicolas Pignon jt.
Filmi pikkus: 86 min
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0475169/

13 TZAMETI on üks selliseid filme, mille nimi on igalpool sulle küll kõrva jäänud, kuid erilist tõuget see filmi vaatamiseks andnud pole. Seekord andis selle vajaliku tõuke Soprano, kes leidis, et kõik filmiblogijad üheks päevaks end telepaatiliselt seoksid ja blog.tr.ee ühe ja sama filmi postitustega puruks pommitaksid. Mõte hea - kui asjade lõhkumiseks läheb, olen mina alati käsi olnud!


Gruusiast pärit Géla Babluani pälvis oma esimese täispika filmiga mainekatel Sundance'i ja Veneetsia filmifestivalidel üsna suurt tähelepanu ja peale seda ümbritseb filmi mõningane kultuslik aura - lääne filmisõbrad haibivad seda enda foorumites, sest sealmail on euroopa kinol ikka veel väike eksootiline maik juures, samas kui meil siin endal jäädakse filmist rääkides suhteliselt neutraalseks. Ühelt poolt küll kiidetakse, et tegu on suurepärase thrilleriga, samas kui teised jälle tembeldavad filmi väga pealiskaudseks ning igavaks - sõnad, mida hea thrilleriga kindlalt seostada ei tohiks.


Ei hakka ka mina tolmu üles keerutama ja jään filmi suhtes üsna nõutuks - Babluani oli loonud, mitte küll eriti originaalse, kuid siiski mõnusa ideega loo, mis kannatas tugevalt oma puuduliku teostuse all. Lugusid, kus rahamaiad rikkurid lihtsate inimeste surmade pealt raha sisse kasseerivad, on meile vestetud küll - seekord aga oli väike omapärane nüanss sisse toodud, vene rulett oli justkui ristatud hobuste võiduajamistega. Arvatavasti tuligi Babluani kõigepealt idee peale, kus salapärane organisatsioon korraldab rahateenimise ja hasardi eesmärgil võikaid "mänge", siis on kõik sellega seotud ka filmi kõige põnevam osa, ülejäänud lugu, mis keskendus vaese lihttöölise Sebastien'i kannatustele, täitis kõigest laialivalguva täitematerjali osa. Selline tobe pinnapealne hõõrumine, mis tipnes eriti labase ja ettenähtava lõpplahendusega.

Minimalistlikes toonides thriller, mis erilisi emotsioone tekitada ei suuda. "Riietega seks," ütleks selle peale kõvemad panomehed, nagu strippar Marco ja Farmi-Gabriel.

5/10