Režissöör: Géla Babluani
Osades: George Babluani, Pascal Bongard, Aurélien Recoing, Fred Ulysse, Nicolas Pignon jt.
Filmi pikkus: 86 min
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0475169/
Filmi pikkus: 86 min
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0475169/
13 TZAMETI on üks selliseid filme, mille nimi on igalpool sulle küll kõrva jäänud, kuid erilist tõuget see filmi vaatamiseks andnud pole. Seekord andis selle vajaliku tõuke Soprano, kes leidis, et kõik filmiblogijad üheks päevaks end telepaatiliselt seoksid ja blog.tr.ee ühe ja sama filmi postitustega puruks pommitaksid. Mõte hea - kui asjade lõhkumiseks läheb, olen mina alati käsi olnud!
Gruusiast pärit Géla Babluani pälvis oma esimese täispika filmiga mainekatel Sundance'i ja Veneetsia filmifestivalidel üsna suurt tähelepanu ja peale seda ümbritseb filmi mõningane kultuslik aura - lääne filmisõbrad haibivad seda enda foorumites, sest sealmail on euroopa kinol ikka veel väike eksootiline maik juures, samas kui meil siin endal jäädakse filmist rääkides suhteliselt neutraalseks. Ühelt poolt küll kiidetakse, et tegu on suurepärase thrilleriga, samas kui teised jälle tembeldavad filmi väga pealiskaudseks ning igavaks - sõnad, mida hea thrilleriga kindlalt seostada ei tohiks.
Ei hakka ka mina tolmu üles keerutama ja jään filmi suhtes üsna nõutuks - Babluani oli loonud, mitte küll eriti originaalse, kuid siiski mõnusa ideega loo, mis kannatas tugevalt oma puuduliku teostuse all. Lugusid, kus rahamaiad rikkurid lihtsate inimeste surmade pealt raha sisse kasseerivad, on meile vestetud küll - seekord aga oli väike omapärane nüanss sisse toodud, vene rulett oli justkui ristatud hobuste võiduajamistega. Arvatavasti tuligi Babluani kõigepealt idee peale, kus salapärane organisatsioon korraldab rahateenimise ja hasardi eesmärgil võikaid "mänge", siis on kõik sellega seotud ka filmi kõige põnevam osa, ülejäänud lugu, mis keskendus vaese lihttöölise Sebastien'i kannatustele, täitis kõigest laialivalguva täitematerjali osa. Selline tobe pinnapealne hõõrumine, mis tipnes eriti labase ja ettenähtava lõpplahendusega.
Minimalistlikes toonides thriller, mis erilisi emotsioone tekitada ei suuda. "Riietega seks," ütleks selle peale kõvemad panomehed, nagu strippar Marco ja Farmi-Gabriel.
Gruusiast pärit Géla Babluani pälvis oma esimese täispika filmiga mainekatel Sundance'i ja Veneetsia filmifestivalidel üsna suurt tähelepanu ja peale seda ümbritseb filmi mõningane kultuslik aura - lääne filmisõbrad haibivad seda enda foorumites, sest sealmail on euroopa kinol ikka veel väike eksootiline maik juures, samas kui meil siin endal jäädakse filmist rääkides suhteliselt neutraalseks. Ühelt poolt küll kiidetakse, et tegu on suurepärase thrilleriga, samas kui teised jälle tembeldavad filmi väga pealiskaudseks ning igavaks - sõnad, mida hea thrilleriga kindlalt seostada ei tohiks.
Ei hakka ka mina tolmu üles keerutama ja jään filmi suhtes üsna nõutuks - Babluani oli loonud, mitte küll eriti originaalse, kuid siiski mõnusa ideega loo, mis kannatas tugevalt oma puuduliku teostuse all. Lugusid, kus rahamaiad rikkurid lihtsate inimeste surmade pealt raha sisse kasseerivad, on meile vestetud küll - seekord aga oli väike omapärane nüanss sisse toodud, vene rulett oli justkui ristatud hobuste võiduajamistega. Arvatavasti tuligi Babluani kõigepealt idee peale, kus salapärane organisatsioon korraldab rahateenimise ja hasardi eesmärgil võikaid "mänge", siis on kõik sellega seotud ka filmi kõige põnevam osa, ülejäänud lugu, mis keskendus vaese lihttöölise Sebastien'i kannatustele, täitis kõigest laialivalguva täitematerjali osa. Selline tobe pinnapealne hõõrumine, mis tipnes eriti labase ja ettenähtava lõpplahendusega.
Minimalistlikes toonides thriller, mis erilisi emotsioone tekitada ei suuda. "Riietega seks," ütleks selle peale kõvemad panomehed, nagu strippar Marco ja Farmi-Gabriel.
5/10
1 Responses to “13 Tzameti (2005)”
Comment by Trash.
Veel üks arvustus aastate tagant.
Postita kommentaar