HÕFF 2011: A Horrible Way To Die (2011)

Režissöör: Adam Wingard
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1617620/

Sarimõrvareid on filmides tänaseks päevaks vist küll juba nii paljude külgede alt vaadeldud, et sealtmailt mingeid üllatusi oodata ei oskakski. Ega ei tule selles mõttes ka Adam Wingard millegi novaatorlikuga välja. Juba lugu ise, kus vangistusest põgenenud sarimõrvar (praegune iseseisva õuduskino "staar" AJ Bowen) liigub mööda Ühendriikide teid oma endise tüdruksõbra juurde, kes samal ajal proovib oma tumedast minevikust kuidagi lahti raputada, ei tekita erilist ootusärevust millegi üllatava suhtes. Nüüd võib muidugi moka otsast mainida, et väikene üllatus režissööril siiski lõpetuseks valmis oli sätitud. Selleni kulgemine aga möödub vägagi rahulikult ja ootamatult verevaeselt - paralleele võib mingil määral tuua ka HõFF'il linastunud RED WHITE & BLUE'ga, kus õudusfilmi nimetus (selle üle võib muidugi vaielda) teenitakse välja alles filmi viimases kolmandikus. Lõpukulminatsioonile eelnev on aga vaatajani toodud üsna kaootilises vormis. Juba oma mõne aasta taguses psühhotroopses horror'is POP SKULL meeldis Wingard'ile oma pildikeelega mängida filmilise reaalsuse ja mitte-reaalsuse piiril ning ka käesolevas teoses liigub ta üsna vabalt mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, jättes vaatajale siiski mõningasi pidepunkte, et too ajajoonel orienteeruda suudaks. Kuigi see vajab võib-olla keskmisest rohkem tähelepanu, pole narratiivi siiski väga keeruline jälgida. Ka sissejuhatanud Sten Saluveeri ja Todd Brown'i poolt välja kuulutatud lõpupuänt jäi oodatust tegelikult tunduvalt vaiksemaks. Omapärane lõpukulminatsioon kindlasti aga samamoodi tagasihoidlik ja maadligi nagu sinna jõudminegi. Selline indie-horror on mulle aga väga mokkamööda ning seetõttu üks festivali meeldivamatest üllatustest. 7/10