Režishöör: Pasith Buranajan ja Kongkiat Khomsiri
Osades: Napakpapah Nakprasit, Namo Tonggumnerd, Korakot Vormuksik, Hathaiwan Ngamsukonphapusit, Chanida Suriyakumpol, Akkharin Siwapornpitak, Pawarid Wongpanich
Filmi pikkus: 100 min.

"The Devil never leaves You Alive"

'Art of the Devil 2' eelkäija sai juba päris mitu aega tagasi ära vaadatud. Võtsin ennast nüüd kokku ja vaatasin ka järje ära. Peale nime ja sarnase teema muidugi rohkem ühist kahel filmil pole - see tähendab, et antud tükki võib väga edukalt ka iseseisva filmina vaadata.

Meile tutvustatakse kuute peategelast. Sõbrad. Endised koolikaaslased. Kui ühe tüübi Ta (tavaline nimi kindlasti Taimaal) isa ära sureb, otsustavad kõik uuesti kokku saada ja Ta'le toeks olla. Minevikus tehtud vead aga hakkavad seltskonnale jõhkral viisil kätte maksma.

Päris värskendav on näha Aasia filmi, kus puudub mingisugune vaimuteema. Ei ole siin mingit mustade juustega tüdrukut, kes öösel tõmbab kellegilt teki maha. Rohkem on püütud läheneda läänelikule gore-horrorile. Gore'i on siin filmis tõesti piisavalt (kisutakse suust hambaid, silmad on ka ühele üleliigsed). Muidugi ei puudu siin filmis pidevad süžeepöörded ja lõputwist on ka täiesti olemas... ee... suhteliselt lihtsalt arvatav muidugi. :)

Esimesest osast on antud film tunduvalt parem:
7,5/10

'Art of The Devil 2' @ IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0756222/
Vt. ka mu varasemat postitust 'Art of The Devil' kohta: http://paranoiadisco.blogspot.com/2006/10/art-of-devil-2004.html

Silmad pididki pededele olema part 2

Režissöör: Wisit Sasanatieng
Osades: Suporntip Chuangrangsri, Tassawan Seneewongse, Siraphan Wattanajinda jt.
Filmi pikkus: 94 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0950500/

"Be afraid of what you cannot see."

Ma ei ole näinud härra Sasanatieng'i paljukiidetud, värvilist westerni TEARS OF THE BLACK TIGER ja draamat CITIZEN DOG, niiet ei oska ma ka kommenteerida tema sammu modernset thai kino vorminud draamadest üsna ära leierdatud kummituslugude territooriumile. Antud filmile stsenaariumi kirjutanud Kongkiat Khomsiri aga on küll tuttav nimi - mehe eelmine lavastajatöö ART OF THE DEVIL 2 on küll ajusoppi täitsa korraliku mälestuse jätnud, segades hoolikalt kohalikke uskumusi, musta maagiat, kummituslugu ja noorteõudukate klišeesid. Eks ta paras tundmatusse vette hüppamine tegelikult oli.


Noor, rase naine Nualjin jõuab oma mehe otsinguil räämas välimusega mõisahoonesse, mille omaniku teenijalt ta ka peavarju palub. Tal lubatakse seal püsida ühel tingimusel, kui ta enda nina peahoone, kus elab mõisaproua, lähedusse ei topi. Kuna aga öösed pole seal üldse vaiksed - pidevalt kostub veidraid hääli ning õue ja maja peal jooksevad ringi veidrad kujud - hakkab Nualjin uue sõbrannaga, kes talle ajutisest elukohast portsu legende pajatab, asja uurima.


Mis filmi vähekenegi teistest omanäolistest eristab on lavastaja võime võttepaigas luua visuaalselt ilus, ajastutruu pilt, nimelt leiab kogu tegevus aset 30ndatel aastatel ja kuigi peamiseks tegevuskohaks on kummituslik häärber, mõne karakteriga, kiirgab pragudest seda ajastutruudust välja piisavalt, et vaatajat ajamasinaga sõidutada. Muus osas jäi film aga keskpäraseks kummituslooks, mis viskas vaatajale ette portsu puzzletükke ja selle asemel, et neid vaikselt koos vaatajaga kokku panna, viskas lõppedes lahenduse pauguga nina ette ja sinna peale veel palju üsna mõttetut informatsiooni. Justkui oleks filmitegijad tahtnud vaatajale iga imetillukese detaili ära seletada, mil filmi põhilooga oli väga väike seos.

Ilusa visuaalse poolega, kuid kespärase loo ja puändiga thai kummituslugu. Pärast mõningaid pettumusi sealtmailt muidugi värskendav vaatamine aga erilisi ootusi ja lootusi tuleviku suhtes üles ei tõstnud.

Loe ka:
http://trash-can-dance.blogspot.com/2007/05/unseeable.html

6/10