Automaton Transfusion (2006)

Režissöör: Steven C. Miller
Osades: Garrett Jones, Juliet Reeves, William Howard Bowman, Rowan Bousaid jt.
Filmi pikkus: 75 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0469683/

"Blood...Will...Run"

Viimase aastaga on õudusfilmidele keskendunud portaali Bloody-Disgusting.com tase ikka tohutult allakäinud. Küll topivad nad endale igalepoole suuremate Hollywoodi saastafilmide reklaame, mis häirivad saidil ringi liikumist (viimastest meenub THE HAPPENING'i promotrailer, mis terve esilehe enda alla võttis ja tuli otsima hakata "close" nupukest). Teiseks meeldib neile viimasel ajal igat teist madalaeelarvelist indie-horrorit taevani kiita. Kuna tegu on ikkagi nišiportaaliga, mis on valinud just õudukate arvustamise, siis võiks ka arvustajatelt oodata pigem professionaalset ja kriitilist pilku uute filmide pihta, kui madalkohtadest mööda vaatamist ja heade külgede liigset rõhutamist tänu kirjutaja enda armastusest horroržanri vastu. See lihtsustaks kindlasti žanri austajate tööd eristada terasid sõkaldest ja nad ei peaks enam pöörduma teisejärguliste allikate poole (nagu minu blogi höh höh). Siiski on teada, et raha paneb rattad käima ja juba filmi DVD, kasti õlut ja suvaliselt scream queen'ilt blowjobi saanud arvustaja ei saagi enam filmi kohta midagi halvasti öelda ja kirjutab arvustuse, mis horrorisõpru haledalt tillist tõmbab, kuid annab filmi produtsendile mingi laheda fraasi suurelt DVD kaanele suruda. AUTOMATON TRANSFUSION'iga suutis BD mulle järjekordselt mõnusa tünga teha.


Grover City's hakkavad toimuma veidrad sündmused - laibakuuris olevad surnud ärkavad ellu ja ründavad sealseid töötajaid, õpilane soovib tükki oma õpetajast haugata jne. See aga ei ärata kellegi tähelepanu ja nii lähevad kõik enda tegemistega edasi. Kolm sõpra sõidavad rahulikult tühjal maanteel naaberlinna, et seal kontsertit nautida ja kohalikud cheerleaderid ja sportlased peavad enda tavalist majapidu - kepi ja alkoga. Kõigile noortele jõuab toimuv zombie-mayhem kohale alles siis, kui terve linn nakatunuid täis on ja nende liha himustavad.


AUTOMATON TRANSFUSION on tegelikult oma olemuselt aus kraam. 6 päeva ja 30 000 dollariga üles võetud indie-horror, mis pakub verd ja ajuvaba meelelahutust. Omamoodi 28 DAYS LATER lollim väikevend. Siiski on aga Steven C. Miller oma debüütfilmiga igatepidi ämbrisse astunud. Kõige enam vast kiruks tobedat viisi film üles võtta - MTV'likult hüplev kaamera EI OLE lahe, pigem väsitab see silmi ja mõjub üldse tobedalt. Sellele lisaks on otsustatud niigi häirivale pildile lisada juurde veel tobe järeleffekt, mis pildi veelgi raskemini jälgitavaks muudab. Ka erinevad surmastseenid ei suutnud originaalsusega silma paista - paar lahedat money shot'i küll oli (loote rebimine kõhust!), kuid tavaliselt vältis kaamera otsest märulit näitamast. Kõige rohkem aga jäi kripeldama tobe lõpupüänt, mis proovis zombieloole anda sügavama külje (valitsuse vandenõud jms) ja samuti anti otsene vihje, juba eoses läbikukkunud, järjele. Holy Grail of “true” independent horror films my ass!

Loe ka:
http://trash-can-dance.blogspot.com/2008/04/automaton-transfusion.html

2/10

Nagu ikka, paistab Dimension Extreme silma oma erakordselt mageda kaanekujundusega