Režissöör: Lamberto Bava
Osades: Fiore Argento, Natasha Hovey, Urbano Barberini, Karl Zinny jt.
Filmi pikkus: 88 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0089013/
"They will make cemeteries their cathedrals and the cities will be your tombs."
Nagu näha on suvi blogile lausa laastavalt mõjunud. Ei hakka välja keerutama ja ütlen kohe ausalt, et pole enam sellist viitsimist ja entusiasmi blogiga tegeleda nagu aasta-kaks tagasi. Siiski pole ma veel lõplikult alla andnud ja loodan, et kuskilt august tuleb veel motivatsiooni ja lasen vaikses tempos siiski edasi. Olgem siiski ausad, see neetud blogimine on ju siiski üsna lahe hobi. Vähemalt midagigi. Ja mis oleks väikseks comeback'iks parem kui üks korralik itaallaste ajuvaba veristamine 80ndatest? DEMONI sobib selleks igatahes suurepäraselt.
Kui Mario Bava't võib lugeda italo-horrori kuldnimede hulka, siis tema pojast Lamberto Bava'st just eriti palju kuulda pole olnud. Ta on küll koos töötanud selliste suurnimedega nagu Dario Argento (filmidega INFERNO ja TENEBRAE) ja Ruggero Deodato (kurikuulus CANNIBAL HOLOCAUST), kuid nende projektide puhul on härrade nimed lihtsalt Bava enda varju jätnud. Lamberto Bava nimi toobki horror-sõbrale kohe silme ette ainult kaks filmi - DEMONI ja selle järje DEMONI 2.
Lugu deemonitest algab sellega kui teel koju olev Hannah saab metroos kokku kahtlase metallmaskiga tüübiga, kes talle Metropoli-nimelisse kinno vabapääsme ulatab ja kaob. Hannah võtab sõbranna Cheryl'i ühes ja läheb seansile kohale, kuhu on juba kogunenud palju värvikaid kujusid - pime mees enda naisega, neegrist sutekas enda linnukestega, kaks tiirast noormeest jne. Kõik sätivad end filmi alguseks saali ja kahtlase väärtusega õudusfilm (mis veidike EVIL DEAD'i meenutab) pannakse käima. Kõik on OK - pimeda mehe naine ameleb enda armukesega, tiirased noormehed kasutavad võimalust ja sebivad Cheryl'it ja Hannah'it - kuni üks litsidest (sarnaselt ka filmis toimuvale) verejanuliseks deemoniks moondub. Asjale lisab vürtsi veel see, et kõik kino sissepääsud on järsku kinni müüritud ja nii peavadki kinosolijad põgenemise asemel deemonitele vastu astuma.
Nagu ma juba enne mainisin on DEMONS väga korralik 80ndate hõnguga gorefest. Siit ei puudu ekstra halb inglise dublaaž, leidlikult kummi ja kunstverega lahendatud eriefektid ja halb näitlemine, kuid nagu ikka, on need sellise filmi puhul pigem plussideks kui miinusteks. Effektide koha pealt veel nii palju, et oli stseene, mis mõjusid nii hästi, et tuli veel korraks uuesti nägemiseks tagasi kerida. Mehed teadsid, mis mehed tegema peavad. Kuigi film ja selle tempo olid keskpaigani väga hästi sätitud, siis mingil ajal keeras asi väheke metsa. Eks vastust pole sellele kaugelt vaja otsida, nimelt on ju kaane peal ilusti kirjas "Dario Argento presents", mis tähendab seda, et kindlasti soovis vanameister vahepeal natuke Bava tööle end vahele pressida ja enda ideid sisse torgata. Selle tõttu ei saanud film ise ka enam aru, kas ta peab siis nüüd tobedapoolse jandi poole kiskuma või hoidma tõsimeelse horrori rada. Pigem kiskus asi sinna esimese poole, tõi sisse veel täiesti mõttetud kõrvaltegelased ja see kõik kulmineerus eriti imala lõpplahendusega, mis silmi pööritama ajas. Mängus olid helikopterid, deemonite maailmavallutusplaanid ja mis kõik veel. Paljulubavalt algavalt filmilt selline ämber, omaette saavutus. Kiita tahaks muidugi veel seda, et seekord on Goblini asemel kasutatud saundträkil tol ajal väga populaarseid hevipunte nagu Saxon, Mötley Crüe ja Accept.
See kõik on aga minevik ja praegu tegeleb Bava lastele mõeldud fantaasiafilmide lavastamisega televisiooni jaoks. Nii võib juhtuda ka sinuga, kui sa koolis ei käi...
Kui Mario Bava't võib lugeda italo-horrori kuldnimede hulka, siis tema pojast Lamberto Bava'st just eriti palju kuulda pole olnud. Ta on küll koos töötanud selliste suurnimedega nagu Dario Argento (filmidega INFERNO ja TENEBRAE) ja Ruggero Deodato (kurikuulus CANNIBAL HOLOCAUST), kuid nende projektide puhul on härrade nimed lihtsalt Bava enda varju jätnud. Lamberto Bava nimi toobki horror-sõbrale kohe silme ette ainult kaks filmi - DEMONI ja selle järje DEMONI 2.
Lugu deemonitest algab sellega kui teel koju olev Hannah saab metroos kokku kahtlase metallmaskiga tüübiga, kes talle Metropoli-nimelisse kinno vabapääsme ulatab ja kaob. Hannah võtab sõbranna Cheryl'i ühes ja läheb seansile kohale, kuhu on juba kogunenud palju värvikaid kujusid - pime mees enda naisega, neegrist sutekas enda linnukestega, kaks tiirast noormeest jne. Kõik sätivad end filmi alguseks saali ja kahtlase väärtusega õudusfilm (mis veidike EVIL DEAD'i meenutab) pannakse käima. Kõik on OK - pimeda mehe naine ameleb enda armukesega, tiirased noormehed kasutavad võimalust ja sebivad Cheryl'it ja Hannah'it - kuni üks litsidest (sarnaselt ka filmis toimuvale) verejanuliseks deemoniks moondub. Asjale lisab vürtsi veel see, et kõik kino sissepääsud on järsku kinni müüritud ja nii peavadki kinosolijad põgenemise asemel deemonitele vastu astuma.
Nagu ma juba enne mainisin on DEMONS väga korralik 80ndate hõnguga gorefest. Siit ei puudu ekstra halb inglise dublaaž, leidlikult kummi ja kunstverega lahendatud eriefektid ja halb näitlemine, kuid nagu ikka, on need sellise filmi puhul pigem plussideks kui miinusteks. Effektide koha pealt veel nii palju, et oli stseene, mis mõjusid nii hästi, et tuli veel korraks uuesti nägemiseks tagasi kerida. Mehed teadsid, mis mehed tegema peavad. Kuigi film ja selle tempo olid keskpaigani väga hästi sätitud, siis mingil ajal keeras asi väheke metsa. Eks vastust pole sellele kaugelt vaja otsida, nimelt on ju kaane peal ilusti kirjas "Dario Argento presents", mis tähendab seda, et kindlasti soovis vanameister vahepeal natuke Bava tööle end vahele pressida ja enda ideid sisse torgata. Selle tõttu ei saanud film ise ka enam aru, kas ta peab siis nüüd tobedapoolse jandi poole kiskuma või hoidma tõsimeelse horrori rada. Pigem kiskus asi sinna esimese poole, tõi sisse veel täiesti mõttetud kõrvaltegelased ja see kõik kulmineerus eriti imala lõpplahendusega, mis silmi pööritama ajas. Mängus olid helikopterid, deemonite maailmavallutusplaanid ja mis kõik veel. Paljulubavalt algavalt filmilt selline ämber, omaette saavutus. Kiita tahaks muidugi veel seda, et seekord on Goblini asemel kasutatud saundträkil tol ajal väga populaarseid hevipunte nagu Saxon, Mötley Crüe ja Accept.
See kõik on aga minevik ja praegu tegeleb Bava lastele mõeldud fantaasiafilmide lavastamisega televisiooni jaoks. Nii võib juhtuda ka sinuga, kui sa koolis ei käi...
6/10
0 Responses to 'Demoni / Demons (1985)'
Postita kommentaar