La Horde / The Horde (2009)

kolmapäev, aprill 28, 2010 by , under ,


Režissöör: Yannick Dahan ja Benjamin Rocher
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1183276/

Minu jaoks algas tänavune Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival juba neljapäeval, kui lagunevas ostukeskuses asuvasse kinno kogunes väike hulk pealinlastest õõvafilmisõpru, et tuliuue prantsuse zombi-filmiga rutiinsesse arginädalasse vähegi närvikõdi tuua. Kuna THE HORDE oli minu jaoks juba ammu oodatud filmitükk, soovisin ma elamusest maksimaalse välja pigistada, eelistades mugavate istmetega sooja kinosaali pakase poolt vallutatud linnusehoovile.


Algus oli igatahes paljutõotav - filmi eel linastunud lühifilm MORSURE tõi hea maitse suhu, hiilates hea grimmitööga ja kiire ning efektiivse kaameratööga. Film on arvatavasti David Morley väike näpuharjutus enne suurema tüki MUTANTS kallale asumist ja seetõttu ei hakkagi puuduste üle pikalt juurdlema. Enne seanssi mainiti mokaotsast, et õige THE HORDE'i koopia on kuskile lennujaama toppama jäänud ja seetõttu tuli näidata viimasel hetkel Pariisist saadetud varukoopiat, mis pidi "enamvähem lõplik versioon" olema. Arvasin alguses, et just see on põhjus, miks film nii imelikult välja lõigatud oli, et isegi algustiitrid ei tahtnud ekraanile mahtuda, kuid pärast Haapsalus nägemist, kus kõik sama koopia puhul korras oli, oli see arvatavasti üks väike tehniline aps või lihtsalt ainuke võimalus filmi näidata - ei tea.


Film ise oli segu Carpenter'i kultusklassikast ASSAULT ON PRECINT 13 ja DAWN OF THE DEAD uusversioonist, kus jooksvate zombide vastu peavad jõud ühendama räämas korterelamus oma hämaraid tegusid korda saatvad kurikaelad ja neile, kaaslase surma pärast, kättemaksu hauvad võmmid. Paljutõotav algus ja ka trailer jättis omal ajal väga võimsa mulje aga reaalsus ei toimi üldsegi nii kui võiks. Liiga tihti esineb momente, kus filmitegijad, võimaluste (raha) puudumisel, lihtsama vastupanu teed lähevad ja seetõttu kohmaka arvutigraafika kasutusele võtavad. Ei olnud ju tegelikult seda tobedat hetke vajagi, kus terve seltskond katusel linnas toimuvaid plahvatusi imetlevad, kui sarnane moment toimis tunduvalt paremini tagasihoidlikus võtmes - see stseen, kui ukseklaas taamal toimuvaid plahvatusi peegeldas oli minu arust lausa eepiline. Arvutite poole pöörduti ka, et suuremaid massiveristamisi vaataja rahustamiseks kaamera ette manada - tobedast, pseudo-heroilisusest nõretav stseen allmaa-parklas oli igatahes nii halvasti välja kukkunud, et pani lausa silmi kissitama. Siinkirjutaja jääb siiski seisukohale, et parem juba 20 korralikku "käsitsi tehtud" zombit ringi tuikumas, kui pikslitest koosnev elavate surnute armee. Tundub, et pigem proovitigi suurusega lääne standarditele järele jõuda, kui millegi omanäolisega üllatada ja selline asi on tavaliselt väga õhukese jää peal tallumine. Vähemalt päästis filmi täielikust sohu vajumisest keskpaigas mängu toodud prantsuse sõjaveteran, kes oma kommentaaridega ja märkustega natukenegi muigamisainet pakkus. 5/10