National Geographic: Inside Straight Edge (2008)

teisipäev, september 30, 2008 by , under ,


Mõni aeg tagasi mõtlesin ma, et oleks jõle hea alustada ka teise blogi pidamist, kus peamiselt teeks juttu muusikast ja sellega seonduvast, mis südame kiiremini põksuma paneb. Asjad läksid aga nagu ikka, et puudu jäi nii viitsimisest kui ka... viitsimisest. Kahe blogi pidamine jäägu vaid tõelistele internetikangelastele! Antud dokumentaal, mida Viasat Explorer eile otsustas näidata oleks xLIMONAADx blogisse sobinud nagu rusikas kolmnurka, sest rääkis tänapäeva hardcore punk subkultuurist ja sellega tihedalt seotud straight edge (sXe) liikumisest. Kuna mõlemad blogid on tegelikult vaikselt surnuks kuulutatud, otsustasin ma limonaadipoisi asemel elustada enda filmiblogi ja natuke antud dokumentaali ning probleeme, mida ta tõstatas, kirja panna.

Kunagine hc-kid'ist võmm näitab enda sXe tättuud

Straight edge tähendab põhimõtteliselt äraütlemist alkoholist, tubakast ja narkootikumidest. Kõvemad mehed panevad käe ette ka suhtevälisele seksile ja ravimite pidevale tarbimisele. Liikumine sai tegelikult alguse ühest lausest Ian MacKaye suust (Minor Threat ja lugu "Straight Edge") ja on tänapäevaks saanud väga oluliseks elemendiks hardcore subkultuuris. Dokumentaal räägibki straight edge liikumisest tänapäeval ja selle kahest poolest - rahulikumast ja sõjakamast. Samuti käiakse põgusalt üle ka Bostoni ja Reno hardcore skenest.

Lemmar - Have Heart

Bostoni näitel saabki kahe poole erinevused kõige paremini välja tuua. Juba BOSTON BEATDOWN DVD pealt tuttav FSU (Friends Stand United) koondab endas tüüpe, kes on enda veendumustega nii kaugele jõudnud, et peavad õigeks kõigile neile, kes samade põhimõtete järgi ei ela (napsusõbrad, suitsumehed, narkarid jne.) lihtsalt molli sõita ning on seetõttu kogu straight edge liikumise terves Ameerikas politsei tähelepanu alla tõmmanud. Tüübid ise on tavalised ossid, kel käed sügelevad ja tänu sXe'le proovivad end hea valguses näidata - hundid lambanahas. Tänu neile kontrollitakse pidevalt käte peal X'e kandvaid noorukeid pidevalt ja igasugused kogunemised välistatakse - paljuks ei peeta ka kontserdeid kontrollida. Oma ridadesse värvatakse kunagi hardcore laine peal elanud inimesi, et rohkem sellest subkultuurist aimu saada ja "olukorda kontrolli all hoida". See kõik aga loob masendava olukorra Bostoni teisele sXe poolele, mis koosneb noortest, kes soovivad vaid enda keha mürkidest puhtana hoida ja kust on tulnud ühed hetke kõvemad hc nimed nagu Have Heart, The Carrier, Shipwreck A.D., Righteous Jams, Converge jms.

sXe hc-kid'i sterotüüp

Dokumentaal tundus muidugi kohati üsna humoorikas, kuna oli tehtud ikkagi inimestele, kel ennem pole asjast mingi aimu olnud ja seetõttu rõhutati pidevalt kui ebatavaline ja ebaloomulik see kõik on ("mis nad seal karjuvad ja hüppavad ringi?"). Muidu võis aga rahule jääda, sest pilk heideti siiski tänapäeva hc ja sellega seonduva peale, millest veel filmitegijad eriti palju juttu ei taha teha, sest asjal pole veel päris seda õiget maiku juurde käärinud, mis punkil oli paarkümmend aastat tagasi vaadates. Ja ärge muretsege, mulle mekib õlu veel siiamaani...

7/10

Gus Straight Edge...Youth Crew all star, Gorilla Biscuits 6th member, and Discipline/Ocean Of Mercy singer are just a few titles he could have been given years back. But he is probably known best as the dude constantly diving and going off to hardcore bands all over during the mid/late 80s and early 90s, and singlehandedly made the Project X longsleeve probably the most coveted hardcore shirt of all time

The Happening (2008)

teisipäev, september 02, 2008 by , under


Režissöör:
M. Night Shyamalan
Osades: Mark Wahlberg, Zooey Deschanel, John Leguizamo, Ashlyn Sanchez
Filmi pikkus: 91 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0949731/

"We've Sensed It. We've Seen The Signs. Now... It's Happening."

Mäletan veel aega kui väike hindu Shyamalan enda esimeste filmidega Hollywoodis laineid lõi. THE SIXTH SENSE ja UNBREAKABLE olid ju tegelikult päris korralikud linateosed, mis pakkusid esmakordsel vaatamisel hea filmielamuse. Peale SIGNS'i algas aga mehe allakäik ja näib, et põhi on saavutatud enda selle aastase teosega THE HAPPENING, mis on filmiringkondades ka juba sobiva hüüdnime saanud - THE CRAPPENING.


Lugu saab alguse, kui maailma tabab katastroof, mis ähvardab lõppeda inimkonna totaalse hävinguga. Kogu selle kaose keskel on noor looduslooõpetaja Elliot, kes püüab oma lähedaste hävingu eest pääseteed leida. Mis on aga katastroofi põhjustajaks ja kuidas see väljendub? Sellele pole kellelgi mingit loogilist selgitust. See lihtsalt juhtub. Inimestes võtab peatselt võimust paanika ja paranoia...


Seda filmi on raske thrilleriks või milleski sarnaseks pidada, sest pinevust ja õudust ei pakuta isegi teelusikaga. Korralik sisu puudub ja ekraanil toimub lihtsalt üks sahmerdamine ja hädaldamine. Filmile ei aita ka kaasa näitlejatööd, mis lausa haisevad läbi ekraani - Mark Wahlbergil tundub olevat mingi teema, et ta suudab ühes filmis täitsa korralikku tööd teha ja järgmises juba täielikult failida. Naispeaosas olevast Zooey Deschanelist ma ei hakka rääkimagi. On arusaadav, et M. Night Shyamalan on proovinud enda filmiga tähelepanu juhtida praegustele keskkonnaprobleemidele, kuid ennem oleks võinud natukenegi mõelda ka selle peale, kui palju okse ja sitt, mida kinokülastajad peale tema filmi nägemist toodavad, meie ümbruskonda rikub.

Poster: Eden Lake (TBA)

by , under

Gizmo! (1977)

by , under


Režissöör: Howard Smith
Filmi pikkus: 77 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0074573/

GIZMO! on omapärane dokumentaalfilm erinevatest vanadest uudisklippidest, kus inimesed esitlevad mingit järjekordset kasutut leiutist või soovivad televisiooni pääseda mõne omapärase oskusega. Nii tuuaksegi unustustehõlmast vaataja ette tühikargajad, kes väidavad, et suudavad enda masinaga paari minutiga luua viski, mis loomulikul teel valmistades võtaks miljoneid aastaid, kes soovivad lindude moodi lennata ning kes on ehitanud maailma kiireimad autod jne. Kuigi enamus materjali saatis humoorikas alatoon, näidates inimesi, kes kõigest väest halli massi seest välja tahtsid paista, väga lollist küljest, siis oli ka neid, kes olid hakkama saanud millegi sellisega, mis isegi tänapäeva inimese ahhetama paneksid. Naljakas trivia fakt on ka see, et palju uudistematerjali oli ilma helita ja nii palkas Smith huultelt lugeja ja jutt lihtsalt dubleeriti hiljem peale. Seetõttu jäi mulle alguses mulje, et tegu on osavalt lahendatud mockumentary'ga ja olen lihtsalt haledalt lolliks jäetud arvates, et tegu on reaalsete uudistelõikudega. Inimese lollusel ja leidlikkusel ei ole piire ütleb selle peale Howard Smith.

9/10