Režissöör: Toby Wilkins
Osades: Shea Whigham, Paulo Costanzo, Jill Wagner, Rachel Kerbs jt.
Filmi pikkus: 82 min
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1031280/
"It will get under your skin."
Filmi pikkus: 82 min
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1031280/
"It will get under your skin."
Seth ja Polly plaanivad vaikses metsatukas telkides veeta romantilise öö, kuid nende õhtu rikuvad vanglast põgenenud Dennis ja tema narkomaanist tüdruksõber, kes noorpaari pantvangi võtavad, et nende autoga Mehhiko poole kimada soovivad. Tänu väiksele õnnetusele peab nelik peatuma lähedalasuvas väikses bensiinijaamas, kus neid ründab selle surnud, kuid siiski mingil määral elujõuline, omanik. Tuleb välja, et meest on nakatanud parasiidid, kes vaikselt peremeeskehast elumahlad välja imevad ja levib inimest enda teravate ogadega torgates.
SPLINTER võiks kindlasti paigutada kvaliteeti silmas pidades kuskile filmistuudiote rahadega ülesvõetud kinoõudukate ja väiksemate indie-horrorite vahepeale. Kuigi raha pole selle tüki peale just oluliselt palju kulutatud, petaks selle väljanägmine noorema filmihuvilise kindlasti ära, kes hiljem ema rahakotist varastatud 100-kroonisega filmitegijaid toetaks. Väikse näitlejaansambliga (kokku 6 inimest, kellest pooled üle 10 minuti ekraaniaega ei saa) lugu, mis on peamiselt ülesvõetud väikeses bensiinijaamas toimib küll nagu peab ning ei proovigi üle oma varju hüpata, kuid samas jäävad puudused hinge närima, sest lootust oli kõvasti paremaks filmielamuseks.
Teravate ogadega nakkust edasi kandvad ning ringi tõmblevad nakatunud surnukehad oli ju päris terav ja uudne idee, millele korraliku raamistiku ümber ehitades oleks ka väga nauditava indie-horrori saanud. Kahjuks rikkusid elamused üsna kesised eriefektid, mis seisnesid suure lihakäntsu väriseva kaameraga eksponeerimises ja hambaid krigisema panevast amputeerimisstseenist ning väga veider näitlejate valik - filmi arenedes muutusid tegelaskujud näitlejate käe all sümpaatsemateks, kuid alguses jäi mulje nagu oleks iga osatäitja kätte saanud vale rolli stsenaariumilehed.
Arvatavasti ei jää SPLINTER järjeta, sest seletust parasiitide päritolu kohta vaatajale peale mõningaste kaudsete vihjete ei anta vaid lõpetatakse klassikalise stseeniga, kus kuskil ohutus kauguses jääb väike osa kurjast siiski eksisteerima.
SPLINTER võiks kindlasti paigutada kvaliteeti silmas pidades kuskile filmistuudiote rahadega ülesvõetud kinoõudukate ja väiksemate indie-horrorite vahepeale. Kuigi raha pole selle tüki peale just oluliselt palju kulutatud, petaks selle väljanägmine noorema filmihuvilise kindlasti ära, kes hiljem ema rahakotist varastatud 100-kroonisega filmitegijaid toetaks. Väikse näitlejaansambliga (kokku 6 inimest, kellest pooled üle 10 minuti ekraaniaega ei saa) lugu, mis on peamiselt ülesvõetud väikeses bensiinijaamas toimib küll nagu peab ning ei proovigi üle oma varju hüpata, kuid samas jäävad puudused hinge närima, sest lootust oli kõvasti paremaks filmielamuseks.
Teravate ogadega nakkust edasi kandvad ning ringi tõmblevad nakatunud surnukehad oli ju päris terav ja uudne idee, millele korraliku raamistiku ümber ehitades oleks ka väga nauditava indie-horrori saanud. Kahjuks rikkusid elamused üsna kesised eriefektid, mis seisnesid suure lihakäntsu väriseva kaameraga eksponeerimises ja hambaid krigisema panevast amputeerimisstseenist ning väga veider näitlejate valik - filmi arenedes muutusid tegelaskujud näitlejate käe all sümpaatsemateks, kuid alguses jäi mulje nagu oleks iga osatäitja kätte saanud vale rolli stsenaariumilehed.
Arvatavasti ei jää SPLINTER järjeta, sest seletust parasiitide päritolu kohta vaatajale peale mõningaste kaudsete vihjete ei anta vaid lõpetatakse klassikalise stseeniga, kus kuskil ohutus kauguses jääb väike osa kurjast siiski eksisteerima.
5/10
0 Responses to 'Splinter (2008)'
Postita kommentaar