Režissöör: Yoshihiro Nishimura
Osades: Eihi Shiina, Itsuji Itao, Yukihide Benny, Jiji Bû, Keisuke Horibe jt.
Filmi pikkus: 110 min
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1183732/
"Tokyo is burning"
Filmi pikkus: 110 min
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1183732/
"Tokyo is burning"
Ühel heal õhtul karaokebaaris sake't lurpides otsustasid vanad tuttavad Yoshihiro Nishimura, Noboru Iguchi ning Yûdai Yamaguchi kihla vedada, kes suudab Jaapani juba niigi äärmustesse laskuvat horrorit veel nõksu võrra edasi liigutada - samas lubati eesmärgi täitmisel üksteist abistada. Yamaguchi ärkaski järgmine päev ideega võõrastest eluvormidest, kes inimesed omavahel kemplevateks mutantrobotiteks muudavad (MEATBALL MACHINE), veidi hiljem aastakesed hiljem alustasid enda projekte ka Iguchi ja Nishimura - esimene võttis lindile kättemaksuloo tüdrukust, kel käe asemel lõputu kuulivaruga automaatrelv (THE MACHINE GIRL), teine erastatud Tokyo politseijõududest ja nende võitlusest mutantidega, kes iga enda kehale tekitatud haavast relva suudavad tekitada. Lähemalt siis viimasest ideeplahvatusest.
Ruka on suurepäraselt mõõka käsitlev politseijõududesse kuuluv neiu, kelle peamiseks ülesandeks on hävitada kõik mutant-inimesed (engineer'id), kel on võime igasugusest kehale tekitatud vigastusest sekunditega sobiv relv tekitada. Samal ajal kummitab Ruka't mälestus tema silme all tapetud isast ja ihub salapärasele tapjale kättemaksu.
TOKYO GORE POLICE suurim viga peitub tegevustiku ja üldise loo konarlikus esitamises - üle vindi keeratud ja täiesti absurdsed süžee keerdkäigud olid küll teretulnud ja lausa naelutasid silmi ekraanile, kuid täieliku elamuse jaoks oleks olnud tarvis rohkem liimi erinevate gore-stseenide vahele, sest lugu ise oli iga hetk kokku kukkumas. See on tegelikult arusaadav, kuna Nishimura on kõva kogemusega grimmi- ja eriefekti-spetsialist, kel lavastajatoolis istumine veel võõras on. Kui nüüd filmi vaadata hoopis teise külje alt, autori verise ja omapärase fantaasialennuna, siis on selle 110-minuti sisse topitud niivõrd eriskummalisi ideid, et isegi kogenum Aasia ekstreem-horrori fänn võib tunnistada vähemalt viis korda, et teda on pahviks löödud. Amputeeritud jäsemetega seksori/tapamasin, rusikaid tulistav granaadiheitja, kahuriks moondunud peenis ja prostituut, kel alakeha asemel alligaatorilõuad on vaid vähesed elemendid, millega Nishimura üllatab.
Kogu film omab justkui läänemaailmas üha enam populaarsust kogumas video mixtape-maiku: friikid gore-stseenid üksteise otsa topitud, eelmistega mingit olulist seost omamata ning kõigele sellele maiku lisamas THE MACHINE GIRL'i lavastaja Iguchi reklaamiklipid enesetapumõtetega inimestele. Ega's muud üle ei jäägi - rokkmuusika taustaks, 20 minutit uimerdamist vahelt ära lõigata ja oma mixtape valmis.
Loe ka:
http://trash-can-dance.blogspot.com/2008/12/tokyo-gore-police.html
http://full-metal-metsavana.blogspot.com/2009/01/tokyo-gore-police-2008.html
http://fletchujafilmid.blogspot.com/2009/01/tokyo-gore-police.html
Ruka on suurepäraselt mõõka käsitlev politseijõududesse kuuluv neiu, kelle peamiseks ülesandeks on hävitada kõik mutant-inimesed (engineer'id), kel on võime igasugusest kehale tekitatud vigastusest sekunditega sobiv relv tekitada. Samal ajal kummitab Ruka't mälestus tema silme all tapetud isast ja ihub salapärasele tapjale kättemaksu.
TOKYO GORE POLICE suurim viga peitub tegevustiku ja üldise loo konarlikus esitamises - üle vindi keeratud ja täiesti absurdsed süžee keerdkäigud olid küll teretulnud ja lausa naelutasid silmi ekraanile, kuid täieliku elamuse jaoks oleks olnud tarvis rohkem liimi erinevate gore-stseenide vahele, sest lugu ise oli iga hetk kokku kukkumas. See on tegelikult arusaadav, kuna Nishimura on kõva kogemusega grimmi- ja eriefekti-spetsialist, kel lavastajatoolis istumine veel võõras on. Kui nüüd filmi vaadata hoopis teise külje alt, autori verise ja omapärase fantaasialennuna, siis on selle 110-minuti sisse topitud niivõrd eriskummalisi ideid, et isegi kogenum Aasia ekstreem-horrori fänn võib tunnistada vähemalt viis korda, et teda on pahviks löödud. Amputeeritud jäsemetega seksori/tapamasin, rusikaid tulistav granaadiheitja, kahuriks moondunud peenis ja prostituut, kel alakeha asemel alligaatorilõuad on vaid vähesed elemendid, millega Nishimura üllatab.
Kogu film omab justkui läänemaailmas üha enam populaarsust kogumas video mixtape-maiku: friikid gore-stseenid üksteise otsa topitud, eelmistega mingit olulist seost omamata ning kõigele sellele maiku lisamas THE MACHINE GIRL'i lavastaja Iguchi reklaamiklipid enesetapumõtetega inimestele. Ega's muud üle ei jäägi - rokkmuusika taustaks, 20 minutit uimerdamist vahelt ära lõigata ja oma mixtape valmis.
Loe ka:
http://trash-can-dance.blogspot.com/2008/12/tokyo-gore-police.html
http://full-metal-metsavana.blogspot.com/2009/01/tokyo-gore-police-2008.html
http://fletchujafilmid.blogspot.com/2009/01/tokyo-gore-police.html
7/10
0 Responses to 'Tôkyô zankoku keisatsu / Tokyo Gore Police (2008)'
Postita kommentaar