Režissöör: Bruno Mattei
Osades: Yvette Yzon, James Gregory Paolelli, Gerald Acho, Paul Holme jt.
Filmi pikkus: 91 min
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1043585/
Filmi pikkus: 91 min
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1043585/
Kui te olete kunagi mõelnud kuidas võiks välja näha James Cameroni ALIENS, mille tegevustik on toodud ühele väiksele Filipiini saarele, kus tulnukate asemel möllavad zombid ja mis on tehtud paarikümne miljoni asemel paarikümne dollariga, siis pole te üksi. Enda elu jooksul peamiselt softcore-pornot ja kaheldava väärtusega exploitation'it lavastanud Itaalia härrasmees Bruno Mattei otsustas just sellise filmiga enda režissöörikarjäärile punkti panna ja veidi hiljem ajuvähki ära surra. Puhaku ta rahus...
Film keerleb ümber ühe Aasia kuuma teadlase-tsiki Sharoni, kes on ainuke ellujääja zombi-tapatalgudes, kus kogu tema meeskond elu kaotas (tuleb välja, et film on niitipidi seotud Mattei eelviimase teosega L' ISOLA DEI MORTI VIVENTI). Pärast tema päästmist ei taha aga viimase ülemused mingit absurdset juttu elavatest-surnutest kuulda ning vahivad pigem vesistades naise rindasid ja nõuavad talt sadu miljoneid kaotatud tehnika ja laeva eest. See viib Sharoni kuueks kuuks templisse hingerahu otsima, kuni temaga võtab ühendust ühe suurfirma, Tyler Incorporated, esindaja Paul Barker, kes naise juttu väidab uskuvat. Ta räägib, et zombid transporditi vanalt saarelt uuele saarele, et nende peal katseid hakata tegema, kuni igasugune ühendus saarega katkes. Nüüd peabki Sharon, koos sõjaväelastega, uurima minema, mis juhtus teadlastega ja nende katsealustega.
ZOMBIES: THE BEGINNING on hunnik vedelat väljaheidet ja seda igast nurgast vaadatuna. On kohe rõõm näha, et vanahärra pole aastatega põrmugi muutunud ja paralleele võib tuua isegi tema eelmisest tähelepanuväärsemast "zombi-eeposest" HELL OF THE LIVING DEAD, millest olen ka blogis juttu teinud. Ikka kasutab ta stseene teistest filmidest (nii omadest kui ka võõrastest), dialoog on enamus ajast lausa valutekitavalt absurdne ja kogu filmi eelarve on pandud vaid zombi-grimmi ja erieffektide peale, mis tegelikult on sellise filmi puhul tervitatav nähtus. Ka enda viimastel elupäevadel ei võtnud mees vaevaks, millegi originaalsega eputada - aja kokkuhoiu mõttes on peategevustik maha viksitud tulnukafilmist ja seda lausa piinlikute detailideni välja, isegi dialoog oli kohati sõnasõnalt sama. Mitte, et ma sellest filmist midagi ülemõistuse geniaalset oleks oodanud, kuid isegi mind, paadunud rämpsusõpra, üllatas filmi madal tase. Mattei läks hauda, enda "karjääri" silmas pidades, just sobiva filmiga - ühe halvimaga, mille tunnistajateks minu kolm silma viimaste aastate jooksul olnud on.
Film keerleb ümber ühe Aasia kuuma teadlase-tsiki Sharoni, kes on ainuke ellujääja zombi-tapatalgudes, kus kogu tema meeskond elu kaotas (tuleb välja, et film on niitipidi seotud Mattei eelviimase teosega L' ISOLA DEI MORTI VIVENTI). Pärast tema päästmist ei taha aga viimase ülemused mingit absurdset juttu elavatest-surnutest kuulda ning vahivad pigem vesistades naise rindasid ja nõuavad talt sadu miljoneid kaotatud tehnika ja laeva eest. See viib Sharoni kuueks kuuks templisse hingerahu otsima, kuni temaga võtab ühendust ühe suurfirma, Tyler Incorporated, esindaja Paul Barker, kes naise juttu väidab uskuvat. Ta räägib, et zombid transporditi vanalt saarelt uuele saarele, et nende peal katseid hakata tegema, kuni igasugune ühendus saarega katkes. Nüüd peabki Sharon, koos sõjaväelastega, uurima minema, mis juhtus teadlastega ja nende katsealustega.
ZOMBIES: THE BEGINNING on hunnik vedelat väljaheidet ja seda igast nurgast vaadatuna. On kohe rõõm näha, et vanahärra pole aastatega põrmugi muutunud ja paralleele võib tuua isegi tema eelmisest tähelepanuväärsemast "zombi-eeposest" HELL OF THE LIVING DEAD, millest olen ka blogis juttu teinud. Ikka kasutab ta stseene teistest filmidest (nii omadest kui ka võõrastest), dialoog on enamus ajast lausa valutekitavalt absurdne ja kogu filmi eelarve on pandud vaid zombi-grimmi ja erieffektide peale, mis tegelikult on sellise filmi puhul tervitatav nähtus. Ka enda viimastel elupäevadel ei võtnud mees vaevaks, millegi originaalsega eputada - aja kokkuhoiu mõttes on peategevustik maha viksitud tulnukafilmist ja seda lausa piinlikute detailideni välja, isegi dialoog oli kohati sõnasõnalt sama. Mitte, et ma sellest filmist midagi ülemõistuse geniaalset oleks oodanud, kuid isegi mind, paadunud rämpsusõpra, üllatas filmi madal tase. Mattei läks hauda, enda "karjääri" silmas pidades, just sobiva filmiga - ühe halvimaga, mille tunnistajateks minu kolm silma viimaste aastate jooksul olnud on.
1/10
Ripley... khmm... Sharon kohtub ematulnukaga... tähendab, lõpuajuga.
Ripley... khmm... Sharon kohtub ematulnukaga... tähendab, lõpuajuga.
0 Responses to 'Zombi: La creazione (2007)'
Postita kommentaar