Hell of The Living Dead (1980)

Režissöör: Bruno Mattei
Osades: Margit Evelyn Newton, Franco Garofalo, Selan Karay, Jose Gras, Gaby Renom jt.
Filmi pikkus: 101 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0082559/

"When the creeping dead devour the living flesh!"

80ndate algus oli soodne pinnas erinevatele odavatele zombie-käkkidele, seda suuresti tänu Romero DAWN OF THE DEAD ja Fulci ZOMBI 2 edule maailmas. Stuudiod nõustusid rahastama ka kõige kahtlasema väärtusega stsenaariumeid, silmades rahatulukesed vilkumas. Niimoodi õnnestus ka Claudio Fargasso'l oma abikaasaga kirjutatud stsenaarium maha parseldada kahele madalaeelarveliste õudusfilmidele tootmisele keskendunud stuudiole - Hispaania Dara Films ja kohalik Beatrice Films. Kuna esialgse stsenaariumi elluviimine oleks stuudiotele kena kopika maksma läinud (märksõnad: tegevus Aafrikas ning massistseenid) otsustasid produtsendihärrad lavastajatooli panna Bruno Mattei, kellel oli meeldiv omadus hakkama saada ka kõige minimaalsemate vahenditega.


Mattei lendas Hispaaniasse, kus võttis mõne nädalaga linti kõik välisvõtted ja suundus tagasi Itaaliasse. Kuna vahepeal oli stsenaariumit nii palju muudetud, ei sobinud loomulikult enamus filmitud materjali ja kavalpea Mattei otsustas ära kasutada dokumentaalkaadreid Paapua Uus-Guinea hõimudest ja loodusest, konstrueerides hiljem stuudios sarnased võttepaigad, lootes, et kõik omale kohale loksub. Loomulikult ei loksu ja kogu film tundub nagu oleks kokku pandud erinevatest filmidest. See muidugi annab juurde parajalt camp-väärtust, et kogu asi vaadatavana tunduks.


On väga raske midagi tarka öelda filmi stoori kohta, sest süžeed kui sellist pole. On neli eriüksuslast, kes peavad sõitma Paapua Uus-Guinea, et uurida sealset õnnetust kohalikus keemiatehases. Looduses ringi tuiates satuvad nad peale naisajakirjanikule Lea ja tema kaameramehele, kes just on sattunud zombie'de rünnaku alla. Nii võtavadki nad kõik koos ette teekonna läbi džungli tehase poole.


Kuigi tegevustikus ei tohiks pealtnäha midagi sarnast DAWN OF THE DEAD'ga olla, on Mattei mitmed stseenid otse sealt maha vehkinud. Isegi eriüksuslased näevad enda vormides täpselt samasugused välja. Kõigele tipuks on rotti pandud ka Goblini muusika, mille kohta Vincent Dawn (Mattei pseudonüüm) on öelnud, et ta vaid "laenas" seda. Mattei pole muidugi suu peale kukkunud poiss. Filmi DVD peal on intervjuu, kus härra enda fänne lollpeadeks sõimab, et nood tema filme kiidavad ja juppe dialoogist meelde jätavad. Ega minagi targem ei ole. Mulle film- kui odav, ajuvaba zombikas - täitsa meeldis, kindlasti mitte nüüd suurepärane saavutus antud žanris, kuid vaadatav.

Heal lapsel on ikka mitu nime, armastatakse öelda. Nii on ka antud filmiga, mida mina näiteks vaatasin ZOMBIE CREEPING FLESH nime all, kuid kindlasti võib teda kohata ka järgmiste nimedega:

• Zombie Creeping Flesh
• Virus
• Cannibal Virus
• Night of the Zombies (USA)
• Zombie Inferno
• Zombies of the Savanna
• Zombi 2: Ultimate Nightmare (Italy)

5/10

"They could be drunk... or drugged. They probably don't intend to harm anyone."
(maailma parim esmareaktsioon kohtumisel zombie'dega)