Režissöör: Lloyd Kaufman
Osades: Jason Yachanin, Kate Graham, Allyson Sereboff, Robin Watkins jt.
Filmi pikkus: 103 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0462485/
"Humans... the other white meat... Unless you're black, then it's dark meat... Or if you are Asian, then it's yellow meat... Or if you are Native American, it's red meat..."
POULTRYGEIST'i sai oodatud päris mitu aastat. Tiirles ta pidevalt erinevatel festivalidel ja paistis, et Kaufman ei plaanigi nii pea filmi DVD kujul välja lasta. Tänu Venemaa videoturule aga õnnestus siiski film ennem ära vaadata, kui see oleks unustuste hõlma vajunud. Nagu korralikule Troma filmile kohane, siis on seekord roolis Kaufman ise. Kuigi tema viimased katsetused ise kaamera taga olla jäid keskpärasteks (TALES FROM THE CRAPPER ja CITIZEN TOXIE: THE TOXIC AVENGER IV) on just tema käe alt tulnud välja kõige mainekamad Troma käkid nagu THE TOXIC AVENGER, CLASS OF NUKE 'EM HIGH ja TERROR FIRMER. Võib öelda, et zombie-kanadega on vanameister teinud korraliku kammbäki ja Troma nime taas taevasse tõstnud.
Tromaville'i indiaanlaste püha matmispaiga peale ehitatakse kiirtoidurestoran American Chicken Bunker, mis toob maja ette protesteerima hulga kohalikke. Maja asukohaga pole päri ka sinna maetute hinged, kes poevad toidu sisse ja muudavad kõik toitu söönud zombie-kanadeks.
Film oli ikka 100% Troma. Üliodavalt lahendatud efektid, õlle eest filmis kaasa löövad näitlejad, kõige ja kõige pihtsa suunatud terav huumor ja üleüldine sürreaalne õhustik. Vabalt lükatakse esimese 5 minuti jooksul inimesele käsi aanusesse ja näidatakse selle peale pihku peksvat paksukest. Kahju vaid, et sellist liini pidevalt terve filmi jooksul ei hoitud. Vahepealsed laulu- ja tantsustseenid tõmbasid tempot ja fiili alla, mis suudeti tagasi saavutada alles pärast esimest poolt. Siis tuli niivõrd kreisi ja kaootiline veristamine, et tundsin ennast jälle nagu kodus - tükeldati inimeste jalgasid, rebiti otsast jäsemeid, paljad tsikid tantsisid laudade peale. Selle peale oleks tervema mõistusega inimene öelnud WTF! aga Tromale juba väikse sõrme andnud vaid muigaks ja vaataks rahuolevalt ekraani.
Tromaville'i indiaanlaste püha matmispaiga peale ehitatakse kiirtoidurestoran American Chicken Bunker, mis toob maja ette protesteerima hulga kohalikke. Maja asukohaga pole päri ka sinna maetute hinged, kes poevad toidu sisse ja muudavad kõik toitu söönud zombie-kanadeks.
Film oli ikka 100% Troma. Üliodavalt lahendatud efektid, õlle eest filmis kaasa löövad näitlejad, kõige ja kõige pihtsa suunatud terav huumor ja üleüldine sürreaalne õhustik. Vabalt lükatakse esimese 5 minuti jooksul inimesele käsi aanusesse ja näidatakse selle peale pihku peksvat paksukest. Kahju vaid, et sellist liini pidevalt terve filmi jooksul ei hoitud. Vahepealsed laulu- ja tantsustseenid tõmbasid tempot ja fiili alla, mis suudeti tagasi saavutada alles pärast esimest poolt. Siis tuli niivõrd kreisi ja kaootiline veristamine, et tundsin ennast jälle nagu kodus - tükeldati inimeste jalgasid, rebiti otsast jäsemeid, paljad tsikid tantsisid laudade peale. Selle peale oleks tervema mõistusega inimene öelnud WTF! aga Tromale juba väikse sõrme andnud vaid muigaks ja vaataks rahuolevalt ekraani.
7/10
2 Responses to 'Poultrygeist: Night of The Chicken Dead (2006)'
Comment by Trash.
Lõpp oli ka veits jurts aga muidu igati hull meining.
Comment by paranoiadisco.
Täpselt, selle vahepealse veristamisega oleks võinud filmi otsad kokku tõmmata.
Postita kommentaar