Režissöör: Dario Piana
Osades: Mike Vogel, Jaime Murray, Christina Cole, Michael Feast, Charlie Anson jt.
Filmi pikkus: 87 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0810823/
"Live every day like it's your last"
Ühel ööl kodu poole sõites märkab Ian Stone tee peal kahtlast musta kogu ning peatab auto, et "laipa" kaikaga veits torkida. Laip on aga enamat kui lihtsalt laip ja nii leiab noormees end varsti tema... mmm... terade otsast verisena. Järgmine hetk ärkab ta aga kontorilaua tagant ja uskudes, et kõik eelnev oli vaid uni, asub ta enda "uut" elu edasi elama kuni leiab end jälle surnuna. Niimoodi tsüklis viibiv Ian hakkab vaikselt aga eelnevaid elusid mäletama ja hakkab teda kiusavatele deemonitele kohta kätte näitama.
Kui nüüd aus olla, siis film algas minujaoks üsna põnevalt. End GROUNDHOG DAY horror-variandiks tituleeriv tükk suutis toimida, hoidudes liigselt küsimustele vastuseid andmast ja tuues vaikselt sisse ka veidike DARK CITY ja MATRIX'i maiku. Sinna aga kogu filmi võlu ka toppama jäi. Peategelase surmad muutusid üksluiseks, kuna filmitegijatel polnud arus mängu tuua järjest rohkem verd või geniaalsemaid lahendusi peategelase elu kaotamisel. Nii tipneski Iani surmasaamine kõri läbi lõikamisega. Ka "pahad kutid" tundusid alguses salapärased ja laheda väljanägemisega. Seda sinnani kuni nad ajasid selga latekskostüümid ja panid ninale ümmargused prillid (Matrix anyone?). Kui minujaoks oli film enda võlu kaotanud juba poole pealt, siis peale seda läks kõik juba täiesti allamäge ja veel sellise kraadi alt, et tagasi üles saamine nõuaks MacGyveri supervõimeid.
Paslik oleks siinkohal tsiteerida ka Mr. Disgusting'ut Bloody-Disgusting.com'st - "the very last line is a f-cking one-liner, “Whats a matter, scared?” Yeah, I’m scared people are actually going to pay to see this in a theater."
Kui nüüd aus olla, siis film algas minujaoks üsna põnevalt. End GROUNDHOG DAY horror-variandiks tituleeriv tükk suutis toimida, hoidudes liigselt küsimustele vastuseid andmast ja tuues vaikselt sisse ka veidike DARK CITY ja MATRIX'i maiku. Sinna aga kogu filmi võlu ka toppama jäi. Peategelase surmad muutusid üksluiseks, kuna filmitegijatel polnud arus mängu tuua järjest rohkem verd või geniaalsemaid lahendusi peategelase elu kaotamisel. Nii tipneski Iani surmasaamine kõri läbi lõikamisega. Ka "pahad kutid" tundusid alguses salapärased ja laheda väljanägemisega. Seda sinnani kuni nad ajasid selga latekskostüümid ja panid ninale ümmargused prillid (Matrix anyone?). Kui minujaoks oli film enda võlu kaotanud juba poole pealt, siis peale seda läks kõik juba täiesti allamäge ja veel sellise kraadi alt, et tagasi üles saamine nõuaks MacGyveri supervõimeid.
Paslik oleks siinkohal tsiteerida ka Mr. Disgusting'ut Bloody-Disgusting.com'st - "the very last line is a f-cking one-liner, “Whats a matter, scared?” Yeah, I’m scared people are actually going to pay to see this in a theater."
3/10
2 Responses to 'The Deaths of Ian Stone (2007)'
Comment by Trash.
Mulle küll täitsa meeldis. Lõpp oli muidugi jurts aga niikaua kui veel ei teadnud WTF toimub, oli küll põnev jälgida.
Comment by paranoiadisco.
Mingi hetkeni käras küll, jah. Aga lõpp läks siiski minu jaoks täiesti auku, rikkus ühesõnaga kogu elamuse ära.
Postita kommentaar