1969. aastal kirjutas Harlan Ellison lühijutu, millel ka antud film põhineb, kus omapärane duo - noormees Vic (keda mängib muide noor Don Johnson) ja tema telepaatiliste võimetega koer Blood - peale neljandat maailmasõda tsivilisatsioonist järele jäänud tohututel tühermaadel elus proovib püsida. Koera ja poisi vahel on tekkinud ellujäämiseks vajalik sümbioos - karvane sõber aitab peremehele oma arenenud haistmis- ja kuulmismeeltega naisi leida (kellest on tuleviku maailmas tõeline defitsiit saanud) ja too omakorda proovib koerale nina alla toitu leida. Samal ajal on Blood ka poisile õpetaja eest, tutvustades talle ajalugu ning proovides temassegi natukenegi mingisugust moraalikübet süstida.
Arvatavasti üks omapärasema maailma post-apokalüptilisi filme ning olen üsna kindel, et paljud 80ndatel buumi ajal valminud žanri-filmid võtsid üht-teist sealt laenuks. Vähemalt parim post-apokalüptiline arvutimäng FALLOUT on läbi seeria ajaloo korduvalt väikseid kaabukergitusi sellele 75nda aasta filmile teinud - mängu austajana tekitasid mitmed hetked head äratundmisrõõmu. Kuigi esimene pool filmist kulub peamiselt poisi ja koera naiste- ja söögiotsinguile, siis mingil ajal liigub tegevus hoopis teise dimensiooni ning kardinaalselt muutub ka pildikeel - nimelt proovib teatud seltskond maa all veel mingil määral ühiskonda enda väärastunud kujutelmade järgi elus hoida. Maa-aluseid on kujutatud umbes samas toonis nagu kujutas Kubrick Burgess'i tegelasi A CLOCKWORK ORANGE's, mis, koos koera vaimukate kommentaaridega, filmi ka satiirinoodi sisse tõi. Jahmatavapanevalt aus lõpp on aga see, mis antud filmi puhul vaatajatele tavaliselt meelde jääb ning see töötab enda mustas huumoris suurepäraselt - režissöör ise ütles DVD kommentaariribal, et statistika näitab, et sellest lõpust hammustab täielikult läbi vaid 1/3 vaadanutest. Ameeriklased. 7/10
0 Responses to 'A Boy and His Dog (1975)'
Postita kommentaar