Kataude mashin gâru / The Machine Girl (2008)
neljapäev, detsember 13, 2007 by , under film
AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAH! Nii hea, et süda hakkas valutama ja pea on iga hetk otsast kukkumas.
Blood Car (2007)
teisipäev, detsember 11, 2007 by , under film
Režissöör: Alex Orr
Osades: Mike Brune, Anna Chlumsky, Katie Rowlett, Matt Hutchinson jt.
Filmi pikkus: 75 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0780485/
"Save gas...drive Blood Car."
Lähitulevik ja Ameerika. Bensiinihind on tõusnud nii kõrgele, et autodega praktiliselt enam ei sõidetagi. Drive-in kinodes käiakse siiski tüdrukutega, kuid rohkem nagu pikniku vormis. Autodes seksitakse, kuid seda lõbu harrastatakse vaid tohutult suurtes autosurnuaedades. Archie Andrews, rohelise mõttelaadiga algkooli õpetaja, otsib bensiinile alternatiivi katsedades iga õhtu kodus mootorit tööle saada taimsetest komponentidest koosnevast kütusega. Tulutult, kuni wannabe-kütuse sisse satub tema verd ja mootor imeväel tööle hakkab. Kuna auto loomalikult tõmbab Archiele tsikkide tähelepanu, on noormehel tarvis hakata masina jaoks verd otsima hakata...
Järjekordselt suutis lavastaja tõestada, kuidas madala eelarvega suudab väga mõnusat tükki sünnitada. Selleks polnud rohkem tarvis kui nutikat ideed, andekaid näitlejahakatisi ja kamaluga musta huumorit. Igal võimalikul juhul pilati Ameerika (ja miks mitte ka muu maailma) bensiinihindasid ja selle pidevat tõusu ning seda kõige käredamal moel. Orr kuseb filmiga suhu ka kõigile moraalijüngritele, tema jaoks ei ole probleemi, kui filmis tapetakse sõjaveterane ja algkooli lapsi. Siinkohal tuleb mainida, et tegemist pole horroriga, vaid lihtsalt pidevalt normaalseid piire ületava musta huumoriga. Tänapäeva exploitation-kino, mis paistab toimivat, sest kodulehe andmetel saab lavastaja pidevalt hatemaili eelmainitud asjade tõttu ning exploitation, mis paljudes inimestes vasturefleksi esile toob, ongi õige exploitation! Kui nüüd midagi ette heita, siis oli filmi tempo kohati liiga tuim. 75 minutiga oleks võinud ilusti ilma erilist tähtsust mitteomavate täitekohtadeta välja tulla. Seks, veri, mäda ja rokenroll... ja tissid.
Tahaks siinkohal tervitada veel rindele saabunud uut kaasvõitlejat - Rodendronite invasioon. Tsekkige. Rokib!
Järjekordselt suutis lavastaja tõestada, kuidas madala eelarvega suudab väga mõnusat tükki sünnitada. Selleks polnud rohkem tarvis kui nutikat ideed, andekaid näitlejahakatisi ja kamaluga musta huumorit. Igal võimalikul juhul pilati Ameerika (ja miks mitte ka muu maailma) bensiinihindasid ja selle pidevat tõusu ning seda kõige käredamal moel. Orr kuseb filmiga suhu ka kõigile moraalijüngritele, tema jaoks ei ole probleemi, kui filmis tapetakse sõjaveterane ja algkooli lapsi. Siinkohal tuleb mainida, et tegemist pole horroriga, vaid lihtsalt pidevalt normaalseid piire ületava musta huumoriga. Tänapäeva exploitation-kino, mis paistab toimivat, sest kodulehe andmetel saab lavastaja pidevalt hatemaili eelmainitud asjade tõttu ning exploitation, mis paljudes inimestes vasturefleksi esile toob, ongi õige exploitation! Kui nüüd midagi ette heita, siis oli filmi tempo kohati liiga tuim. 75 minutiga oleks võinud ilusti ilma erilist tähtsust mitteomavate täitekohtadeta välja tulla. Seks, veri, mäda ja rokenroll... ja tissid.
Tahaks siinkohal tervitada veel rindele saabunud uut kaasvõitlejat - Rodendronite invasioon. Tsekkige. Rokib!
7/10
Leák / Mystics in Bali (1981)
esmaspäev, detsember 10, 2007 by , under film
Režissöör: H. Tjut Djalil.
Osades: Ilona Agathe Bastian, Yos Santo, Sofia W.D., W.D. Mochtar, Debbie Cinthya Dewi jt.
Filmi pikkus: 85 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0097942/
Hoolimata sellest, et tänaseks päevaks on Bali saarel peamiseks usundiks hinduism, on saare varane mütoloogia ja uskumused siiani elanike jaoks väga tähtsal kohal. Folkloor on suuresti mõjutanud sealset kunsti ja erandiks ei ole ka antud Indoneesia film, mis keskendub peamiselt Leyak'ile, mütoloogilisele olendile, kes praktiliselt on ringilendav pea, mille küljes ripub sisikond. Leyak armastas vastsündinute verd imeda ja nii oli ta kõigi rasedate naiste peamine õudusunenägu, peale kivisid loopivaid ahvipärdikuid ja purjus elevante.
"Mystics in Bali" on horror-sõprade seas saavutanud üsnagi korraliku kultusmaine, peamiselt sellepärast, et teda oli omalajal üsnagi raske kuskilt üles kaevata. 2003. aastal aga õnnestus Mondo Macabro'l leida dubleeritud VHS versioon, mis kanti üle DVD-formaati. Pildikvaliteet oli küll kesine, kuid aastaid filmi otsinuid see ei heidutanud. Peagi aga DVD tootmine lõpetati ja mõned üksikud eksemplarid ringlesid eBay's või rämpsfilme müüvatel saitidel. Kuu aega tagasi aga õnnistas MM meid filmi re-release'ga. Seekord aga tänu originaal-negatiivile HD-kvaliteediga ja isegi mõningate lisadega. Lõpuks õnnestus ka mul filmile käpad külge saada.
Catherine Kean on mööda maailma ringi rändav ajakirjanik, peamiseks eesmärgiks tundma õppida erineva regioonide musta maagiat. Nüüd on ta Indoneesias, et tutvust teha Leak-maagiaga. Kohalik vuntsidega hotshot Mahendra korraldab talle kohtumise piirkonna võimsaima nõiaga ja ei lähe kaua aega kui nõid Catherine'i pead hakkab ringi lennutama, et enda võimeid imikuverega suurendada.
Kohalikust mustast maagiast oleks kindlasti kõvasti parema filmi saanud valmis teha, kui vägesid oleks juhtima pandud keegi, kes üldse midagi filmidest jagab. Tjut Djalil (kindlasti vuntsidega) oli suutnud leida kõige ebasobivama näitlejaseltskonna ja kokku pannud sellise aruvaba loo, et lausa piinlik hakkas. Kuuldavasti oli naispeaosaline linna pealt leitud turist ja naise "näitlemisoskused" paistavad silma kohe, kui ta ekraanile ilmub. Kindlasti oli neiul staarimaik suus ja kõrvust läks mööda fakt, et tal peakangelasega ka mõned intiimsemad stseenid, sest naise silmis oli näha vastikust ja hirmu, kui väike vuntsidega Mahandra tema kohale musutamiseks kummardus. Filmi erieffektid olid loomulikult halvad, kuid minujaoks andsid kindlasti filmile väärtust juurde. Erilist mainimist tahab muidugi inimeste moondumine sigadeks ja ussideks, puhas erieffektidega tegelenud inimeste geniaalsuse vili, kui nii võib öelda, hehehe. Tegelikult on mõttetu iniseda loogikat eirava tegevustiku ja näitlejatööde üle, kui filmi tegelik võlu peitubki vaid ühes asjas - LENDAVAS PEAS!. Mööda tamiili liuglev ja naiste jalge vahel nosiv pea oli nii kickass, et hing nõuab kehalt juba järgmist lendava pea filmi. "The Witch with Flying Head" või "The Headless Terror" näiteks?
"Mystics in Bali" on horror-sõprade seas saavutanud üsnagi korraliku kultusmaine, peamiselt sellepärast, et teda oli omalajal üsnagi raske kuskilt üles kaevata. 2003. aastal aga õnnestus Mondo Macabro'l leida dubleeritud VHS versioon, mis kanti üle DVD-formaati. Pildikvaliteet oli küll kesine, kuid aastaid filmi otsinuid see ei heidutanud. Peagi aga DVD tootmine lõpetati ja mõned üksikud eksemplarid ringlesid eBay's või rämpsfilme müüvatel saitidel. Kuu aega tagasi aga õnnistas MM meid filmi re-release'ga. Seekord aga tänu originaal-negatiivile HD-kvaliteediga ja isegi mõningate lisadega. Lõpuks õnnestus ka mul filmile käpad külge saada.
Catherine Kean on mööda maailma ringi rändav ajakirjanik, peamiseks eesmärgiks tundma õppida erineva regioonide musta maagiat. Nüüd on ta Indoneesias, et tutvust teha Leak-maagiaga. Kohalik vuntsidega hotshot Mahendra korraldab talle kohtumise piirkonna võimsaima nõiaga ja ei lähe kaua aega kui nõid Catherine'i pead hakkab ringi lennutama, et enda võimeid imikuverega suurendada.
Kohalikust mustast maagiast oleks kindlasti kõvasti parema filmi saanud valmis teha, kui vägesid oleks juhtima pandud keegi, kes üldse midagi filmidest jagab. Tjut Djalil (kindlasti vuntsidega) oli suutnud leida kõige ebasobivama näitlejaseltskonna ja kokku pannud sellise aruvaba loo, et lausa piinlik hakkas. Kuuldavasti oli naispeaosaline linna pealt leitud turist ja naise "näitlemisoskused" paistavad silma kohe, kui ta ekraanile ilmub. Kindlasti oli neiul staarimaik suus ja kõrvust läks mööda fakt, et tal peakangelasega ka mõned intiimsemad stseenid, sest naise silmis oli näha vastikust ja hirmu, kui väike vuntsidega Mahandra tema kohale musutamiseks kummardus. Filmi erieffektid olid loomulikult halvad, kuid minujaoks andsid kindlasti filmile väärtust juurde. Erilist mainimist tahab muidugi inimeste moondumine sigadeks ja ussideks, puhas erieffektidega tegelenud inimeste geniaalsuse vili, kui nii võib öelda, hehehe. Tegelikult on mõttetu iniseda loogikat eirava tegevustiku ja näitlejatööde üle, kui filmi tegelik võlu peitubki vaid ühes asjas - LENDAVAS PEAS!. Mööda tamiili liuglev ja naiste jalge vahel nosiv pea oli nii kickass, et hing nõuab kehalt juba järgmist lendava pea filmi. "The Witch with Flying Head" või "The Headless Terror" näiteks?4/10
Shutter (2004)
pühapäev, november 25, 2007 by , under film
Režissöör: Banjong Pisanthanakun ja Parkpoom Wongpoom
Osades: Ananda Everingham, Natthaweeranuch Thongmee, Achita Sikamana, Unnop Chanpaibool jt.
Filmi pikkus: 97 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0440803/
"Have you ever carefully looked at your pictures?"
"Have you ever carefully looked at your pictures?"
Kui mul alguses paluti peale panna kõige hirmsam õudusfilm, mida ma tean, siis olin ma tegelikult suht nõutu. Viimase 10 aasta õudusfilmid pole ju tegelikult enam isegi 7-aastastele hirmsad. Hollywood šokeerib noori pidevalt jälkustega ja Aasia kummituslugudeni tavaliselt lihtsalt ei jõutagi. Samas on ka Aasia õuduskino juba ammu ennast ammendanud, kuid mõned eksemplarid on kõrgajast mul veel väga heas nimekirjas. "Shutter" on üks neist ja kuna ta ka oli käele kõige lähemal, läkski see Tai õõvafilm peale.
Lugu sellest kuidas peolt koju sõites ajavad Tun ja tema tüdruksõber Jane autoga alla noore naise ning kihutavad sündmuskohalt. Varsti hakkab aga noorpaarikest kimbutama rahutu hing ja esialgne arvamus, et hing pärineb allaaetud tsikilt osutub valeks kui lahti hakkab rulluma Tun'i minevik.
"Shutter" oli ka juba kolmandat korda vaadates, parajalt mõnus kogemus. Tempo oli täiesti sobiv sellisele filmile ja pinge oli pidevalt õhus. Kummitus oli muidugi klassikaline mustade juusteda tüdruk, kes ootamatult kõigile selja taha hiilis ja siis kriipiva heliga tegelasi ehmatas. Olgem ausad, hoolimata sellest, et taolised hetked on juba Aasia horroris jõledaks klišeeks muutunud, mõjuvad nad hästitehtult ikkagi. "Shutter" võlu ei seisnegi nii palju tema stooris või ehmatuskohtades, kui 100% ootamatus lõpupuändis. Kõik need pisikesed detailid filmi jooksul, mis siis nagu silma eriti ei hakka, tulevad nagu laviiniga sulle selle 2 minuti jooksul korraga kaela. Isegi uuesti nähtult tõusid karvad ihul, niivõrd andekas lihtsalt.
Soovitan soojalt! Ka nendele, kellel muidu Aasia horrorisse eriti usku pole. Parem ikka ennem ära vaadata, kui lääne õlid järgmisel aastal oma nägemuse kinodesse toovad.
Lugu sellest kuidas peolt koju sõites ajavad Tun ja tema tüdruksõber Jane autoga alla noore naise ning kihutavad sündmuskohalt. Varsti hakkab aga noorpaarikest kimbutama rahutu hing ja esialgne arvamus, et hing pärineb allaaetud tsikilt osutub valeks kui lahti hakkab rulluma Tun'i minevik.
"Shutter" oli ka juba kolmandat korda vaadates, parajalt mõnus kogemus. Tempo oli täiesti sobiv sellisele filmile ja pinge oli pidevalt õhus. Kummitus oli muidugi klassikaline mustade juusteda tüdruk, kes ootamatult kõigile selja taha hiilis ja siis kriipiva heliga tegelasi ehmatas. Olgem ausad, hoolimata sellest, et taolised hetked on juba Aasia horroris jõledaks klišeeks muutunud, mõjuvad nad hästitehtult ikkagi. "Shutter" võlu ei seisnegi nii palju tema stooris või ehmatuskohtades, kui 100% ootamatus lõpupuändis. Kõik need pisikesed detailid filmi jooksul, mis siis nagu silma eriti ei hakka, tulevad nagu laviiniga sulle selle 2 minuti jooksul korraga kaela. Isegi uuesti nähtult tõusid karvad ihul, niivõrd andekas lihtsalt.
Soovitan soojalt! Ka nendele, kellel muidu Aasia horrorisse eriti usku pole. Parem ikka ennem ära vaadata, kui lääne õlid järgmisel aastal oma nägemuse kinodesse toovad.
8/10
Hot Rod (2007)
by , under film
Režissöör: Akiva Schaffer
Osades: Andy Samberg, Isla Fisher, Jorma Taccone, Bill Hader, Sissy Spacek jt.
Filmi pikkus: 88 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0787475/
"Smack destiny in the face"
The crewTsekkige ka maailma kõige kõvema stuntmani kodulehte: http://www.stuntmanforever.com/
6/10
I used to be legit. I was too legit. I was too legit to quit, but now I'm not legit. I'm unlegit. And for that, I must quit.
I used to be legit. I was too legit. I was too legit to quit, but now I'm not legit. I'm unlegit. And for that, I must quit.
Superbad (2007)
by , under film
Režissöör: Greg MottolaOsades: Jonah Hill, Michael Cera, Christopher Mintz-Plasse, Bill Hader, Seth Rogen jt.
Filmi pikkus: 114 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0829482/
"Superbadi" vaatasin ma tegelikult ainult ühe asja pärast, tahtsin teada saada, miks filmi selline haip ümbritseb. Igalpool ainult jahutakse kui aasta parimast komöödiast ja tuli juba sellepärast ära kaeda. Nagu esivanemad juba ütlesid - oma kolm silma on ikka kuningad.
Film keerleb ümber kahe sõbra, Sethi ja Evani, kes on keskkooli lõpetamas ja loomulikult on tarvis enne seda ka süütus mõnele purjus tsikile kaotada. Mõlemal on omad silmarõõmud juba horisondil olemas ning neile lubataksegi kokku maa ja ilm (alkohol neeh), et nende silmis lahedana tunduda ja võibolla ka lõpupeol skoorida. Kuna aga vanust pole piisavalt, et poest tuima näoga alkohole lunida, läheb neil tarvis veidrikust Fogelli abi, kes peaks iga hetk kätte saama enda võlts-dokumendi...
Noh, nagu ikka ületas haip tegelikult filmi väärtust. Minujaoks jäi küll väga tavapäraseks noortekomöödiaks, paari nutika elemendiga samas. Kui paar erandit välja jätta, oli näitlejaseltskond suhteliselt tundmatu, kuid oma tööga tuldi väga hästi toime. Koomilistes situatsioonides mõjusid kõik väga muhedalt, kuid viga oligi selles, et neid koomilisi situatsioone oli liiga vähe. Ropendati ja tehti seksinalju, nagu tiiraste noortekomöödiate aabits õpetab aga sellist janti on juba liiga palju nähtud ja midagi uut minu silm siit eristada ei suutnud. Siiski suutis šõu päästa kohustuslik nohiktüüp, seekord aga väga andekalt ja friikilt Christopher Mintz-Plasse poolt välja mängitud. McLovin' rokkis. Rokkisid ka Seth Rogeni ja Bill Haderi poolt kehstatud luuservõmmid, kuid nendega ka asi piirdus. Ühekorra kõlbas vaadata küll ja kaasa muiata, teistkorda aga ennast vaevama ei hakkaks.
Noh, nagu ikka ületas haip tegelikult filmi väärtust. Minujaoks jäi küll väga tavapäraseks noortekomöödiaks, paari nutika elemendiga samas. Kui paar erandit välja jätta, oli näitlejaseltskond suhteliselt tundmatu, kuid oma tööga tuldi väga hästi toime. Koomilistes situatsioonides mõjusid kõik väga muhedalt, kuid viga oligi selles, et neid koomilisi situatsioone oli liiga vähe. Ropendati ja tehti seksinalju, nagu tiiraste noortekomöödiate aabits õpetab aga sellist janti on juba liiga palju nähtud ja midagi uut minu silm siit eristada ei suutnud. Siiski suutis šõu päästa kohustuslik nohiktüüp, seekord aga väga andekalt ja friikilt Christopher Mintz-Plasse poolt välja mängitud. McLovin' rokkis. Rokkisid ka Seth Rogeni ja Bill Haderi poolt kehstatud luuservõmmid, kuid nendega ka asi piirdus. Ühekorra kõlbas vaadata küll ja kaasa muiata, teistkorda aga ennast vaevama ei hakkaks.
5/10
I Am Omega (2007)
neljapäev, november 22, 2007 by , under film
Režissöör: Griff Furst
Osades: Mark Dacascos, Geoff Meed, Jennifer Lee Wiggins jt.
Filmi pikkus: 90 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1075746/
"The last man alive must battle a planet of the dead"
Kuna kinodesse on jõudmas kolmas suurem Richard Mathesoni ulmeromaani "I Am Legend" filmiversioon, siis on suhteliselt iseenesestmõistetav, et kuskilt ilmub välja ka b-versioon, mis püüab suurema nime haipi ja reklaamkampaaniat enda jaoks võimalikult kasulikuks muuta. Seda loomulikult kõige legemalt - pannes filmile sarnane nimi, et juhmimaid filmisõpru DVD-riiulite juures tillist tõmmata. "I Am Legend" + "Omega Man" = "I Am Omega" = järjekordne respekt b-filmitööstuse suunas...
Renchard peab ennast ainukeseks ellujäänuks peale tundmatu viiruse laastamistööd, mis inimesed verehimulisteks monstrumiteks muudab. Seda päevani kuni temaga võtab ühendust tundmatu tsikk, kes enda päästmist lunib.
Filmi poster, nagu ikka sellist filmide puhul, on väga paljulubav. Kuigi on juba teada, et b-filmide puhul on plakatid ja plaadikaaned kõige ilusamad, on antud film isegi väike erand. Kuigi mingeid zombivampiiride horde ja massivõtteid tegelikult ei ole, on filmi produktsiooniväärtus isegi üle keskmise. On valitud korralikud võttepaigad (isegi inimtühje tänavaid näitab), monstrumite grimm on asjalikult tehtud ja pildikvaliteetki lubab enamat kui tühipaljas b-käkk. Kahjuks aga tõmbavad teosele vee peale järjekordsed b-filmi klišeed - "keldrinäitlejad" teevad lubamatuid tegusid ja ilmeid ja räägivad seosetut juttu ning film kannatab kohutavalt paljude loogikavigade all, mida oli seekord aga nii palju, et see ei olnud enam isegi naljakas. Osade filmide puhul on muidugi selline asi taotuslik ja paistab kohe välja, et tegijad tegelikult irvitavad ka enda üle veidi. Selline asi on alati teretulnud. Aga seekord polnud mingit eneseirooniat tunda ja võib arvata, et stsenaarium lihtsalt põlve otsas otsast lõpuni korraga valmis kirjutatud ja pärast veidike vabat ruumi jäetud "keldrinäitlejatele" improviseerimiseks. Suur viga, mis muidu üpriski korraliku produktsiooniga filmi paari kuuga Selveri 25-krooniste DVD'de korvi lennutab.
Renchard peab ennast ainukeseks ellujäänuks peale tundmatu viiruse laastamistööd, mis inimesed verehimulisteks monstrumiteks muudab. Seda päevani kuni temaga võtab ühendust tundmatu tsikk, kes enda päästmist lunib.
Filmi poster, nagu ikka sellist filmide puhul, on väga paljulubav. Kuigi on juba teada, et b-filmide puhul on plakatid ja plaadikaaned kõige ilusamad, on antud film isegi väike erand. Kuigi mingeid zombivampiiride horde ja massivõtteid tegelikult ei ole, on filmi produktsiooniväärtus isegi üle keskmise. On valitud korralikud võttepaigad (isegi inimtühje tänavaid näitab), monstrumite grimm on asjalikult tehtud ja pildikvaliteetki lubab enamat kui tühipaljas b-käkk. Kahjuks aga tõmbavad teosele vee peale järjekordsed b-filmi klišeed - "keldrinäitlejad" teevad lubamatuid tegusid ja ilmeid ja räägivad seosetut juttu ning film kannatab kohutavalt paljude loogikavigade all, mida oli seekord aga nii palju, et see ei olnud enam isegi naljakas. Osade filmide puhul on muidugi selline asi taotuslik ja paistab kohe välja, et tegijad tegelikult irvitavad ka enda üle veidi. Selline asi on alati teretulnud. Aga seekord polnud mingit eneseirooniat tunda ja võib arvata, et stsenaarium lihtsalt põlve otsas otsast lõpuni korraga valmis kirjutatud ja pärast veidike vabat ruumi jäetud "keldrinäitlejatele" improviseerimiseks. Suur viga, mis muidu üpriski korraliku produktsiooniga filmi paari kuuga Selveri 25-krooniste DVD'de korvi lennutab.
3/10
The last man on Earth...
The last man on Earth...
Balls of Fury (2007)
esmaspäev, november 19, 2007 by , under film
Režissöör: Robert Ben Garant
Osades: Dan Fogler, Christopher Walken, George Lopez, Maggie Q jt.
Filmi pikkus: 90 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0424823/
"A huge comedy with tiny balls"
On möödunud 19 aastat sellest kui noor lootustandev ping-pong'i mängija Randy Daytona finaalis libastub ja Saksamaa esindajale alla peab vanduma. Nüüd teenib ta oma ping-pong šõuga elatist kahtlase väärtusega meelelahutusasutuses, kuni ta ka sealt kinga saab. Temaga võtavad ühendust FBI agendid, kes tahavad ta sokutada kurikael Fengi salajastele ping-pongi võistlustele, et tema asukoht välja peilida.
Ma tegelikult ootasin filmist midagi taolist nagu Frat Pack (spordi)komöödiad, kuid asjatult. Kerge meelelahutuse asemel tuli siit täiesti ajuvaba ja andetute näitlejatöödega huumorita komöödia. Muidugi oli ka näiteks "Dodgeball" ajuvaba, kuid macho Ben Stiller ja selliste väikestele ülemõistuse detailidele nagu Chuck Norris kohtunik, Hasselhoffi kummardavad sakslased jne kasutamine muutis selle kuradi nauditavaks käkkfilmiks. Eks need spordikomöödiad veel rokivadki nende edukamate eellaste edu peal. Ootan ju minagi järgmist Ferrelli kossukomejanti "Semi-Pro". Aganoh, Ferrell on klass omaette kah! He-he. Peakangelast kehastanud Fogler oleks justkui Jack Blacki halvemini välja kukkunud väikevend, kes küll proovib vennast igatepidi etem olla, kuid feilib iga liigutusega. Ta on küll karvane, paks ja fännib rokkmuusikat, kuid venna naljad kõlavad ikka venna suust paremini. Vähemalt sai ta peale filmivõtteid koju minna ja venna ees uhkeldada, et vot mina sain täna Maggie Q'ga tatti panna YEAH!
Ma tegelikult ootasin filmist midagi taolist nagu Frat Pack (spordi)komöödiad, kuid asjatult. Kerge meelelahutuse asemel tuli siit täiesti ajuvaba ja andetute näitlejatöödega huumorita komöödia. Muidugi oli ka näiteks "Dodgeball" ajuvaba, kuid macho Ben Stiller ja selliste väikestele ülemõistuse detailidele nagu Chuck Norris kohtunik, Hasselhoffi kummardavad sakslased jne kasutamine muutis selle kuradi nauditavaks käkkfilmiks. Eks need spordikomöödiad veel rokivadki nende edukamate eellaste edu peal. Ootan ju minagi järgmist Ferrelli kossukomejanti "Semi-Pro". Aganoh, Ferrell on klass omaette kah! He-he. Peakangelast kehastanud Fogler oleks justkui Jack Blacki halvemini välja kukkunud väikevend, kes küll proovib vennast igatepidi etem olla, kuid feilib iga liigutusega. Ta on küll karvane, paks ja fännib rokkmuusikat, kuid venna naljad kõlavad ikka venna suust paremini. Vähemalt sai ta peale filmivõtteid koju minna ja venna ees uhkeldada, et vot mina sain täna Maggie Q'ga tatti panna YEAH!
2/10
Tellimine:
Postitused (Atom)
