I Am Legend (2007)

Režissöör: Francis Lawrence

Osades: Will Smith, Alice Braga, Salli Richardson jt.
Filmi pikkus: 101 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0480249/

"The last man on earth is not alone"

Üks õhtu väikse seltskonnaga Zavoodi poole liikudes tuli meile vastu kurva näoga kiilaspäine neeger, kes soovis kambaga liituda, et Tartu ööeluga lähemalt tutvuda. Nimelt olevat tüüp kuulus näitleja mitme maa ja mere tagant ja siinse eluga mitte kursis. Võtsime siis ta oma tiiva alla ja käisime temaga läbi nii Zavoodist, erinevatest rokibaaridest, Maailmast, jazzklubist Illegaard ja täpiks i peale sai Tanel Padari kontsert klubis Illusioon. Paistab, et mehike jäi rahule nii kohalike vägijookidega Laua Viin ja A. Le Coq Porter kui ka kohalike urgasbaaridega. Hiljem bussipeale kiirustades surus veel kätt ja pistis pihku plaadi, millele oli musta tintenpenniga peale kritseldatud "imbt-xvid-ial-rpk". Koju jõudes kerisin põhku ja plaat jäi umbes nädalaks laua peale tolmu koguma, kuni ükspäev tekkis kange uudishimu plaadi sisu järele.


Tuli välja, et plaadi peal on järjekordse Hollywoodi suurteose "I Am Legend" DVD screener. Kuigi ma piraatlust ei poolda, käis sõber peale, et film ära vaadata. Tema oli kuulnud, et film Mikidemaal kõvasti vaatajaid kogunud ja siis kindlasti väga hea. Ei hakanud vastu vaidlema ja lugu viimasest ellujääjast peale viirusepideemiat, mis inimesed vampiiri-taolisteks monstrumiteks muutis, võis alata.


Kui filmi võrrelda paar kuud tagasi vaadatud "I am Omega'ga", siis on kohe aru saada kuhu seekord raha on pandud. Inimtühjadel ja rohtu kasvanud NY tänavatel autoga hirvedele jahti pidamine ja niisama ringi uimerdamine oli päris mõnus vaatepilt. Kahju ainult, et igast stseenist paistis välja seda juustust CGI'd. Jääb müsteeriumiks, miks on nii suure eelarvega filmi puhul nii palju arvutigraafikat kasutatud. Tänapäeval on suurte rahadega võimalik ju tohutult suuri asju korda saata ka arvutite abi kasutamata. Vampiiride puhul samas ei saa eriti nuriseda, kuna grimmiga inimesed poleks suutnud neid ebainimlikult kiireid tegelasi välja mängida, samas oleks võinud nad välja näha natuke reaalsemad, mitte nagu arvutimängutegelased.

Kuigi film iga minutiga järjest tüütumaks läks ja tobe heroiline lõpp juba täielik juustukera oli, oli filmi esimene pool minujaoks küll väga mõnus post-apokalüptiline lugu üksikust mehest täiesti uues maailmas. Kuna ma Mathesoni ulmeromaani lugenud pole, siis jääb minujaoks mõistatuseks, mis välja on jäetud ja mis mitte, filmis aga paistis kõik kuidagi üksteise otsa topitult, et tunni ja neljakümne minuti sisse ära mahtuda. Huvi aga raamatu vastu tõusis ja loodame, et lähitulevikus saab ka see probleem lahendatud.

6/10

Tartusse eksinud võõramaalane