Autor: Tim Schafer
Osades: Tony Plana, Maria Canals-Barrera, Alan Blumenfeld, Jack Angel jt.
Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Grim_fandango
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0177822/
"An Epic Tale Of Crime & Corruption In The Land Of The Dead."
Kuna Eesti blogimaastikul on häbiväärselt vähe (õigemini, ma ei teagi ühtegi) mängublogisid, siis mõtlesin, et ei teeks halba vahetevahel ka mõnest läbitehtud arvutimängust juttu teha. Seda muidugi ainult siis, kui tegemist on väga hea mänguga. Aega on niigi vähe, et peale sittade filmide, veel sittadest mängudest juttu peaks tegema.
Aastaks 1998 olid arvutusmasinad juba nii kaugele arenenud, et enam ei olnud turgu vanamoodsatele seiklusmängudele. Võidutsesid pigem ilusa 2D graafikaga reaalajastrateegiad või esimesed korralikud 3D shooterid. Nii tuli ka LucasArtsil midagi ette võtta, et ajaga kaasas käia ja kõik lootused pandi uue seiklusmängu Grim Fandango peale, mille juhtpulti pandi sinnani vaid puhast kulda vorpinud (Monkey Island 1 & 2, Day of The Tentacle jt) Tim Schafer. Kuigi mängu valmimisel ei toonud see kaasa oodatud finantsedu ja oli seetõttu ka üks olulisemaid põhjuseid LucasArtsi eemaldumisele seiklusmängudest, kiitsid erinevad mängukriitikud seda taevani ja mäng saavutas omamoodi kultusmaine.
Grim Fandango ühendab endas elemente asteekide uskumustest hauatagusest elust ja film noir'i stiililisi aspekte, samuti näevad kõik tegelased välja nagu calaca-kujud. Mäng leiab aset Surnute maal (Land of The Dead), kuhu hiljuti kehast lahkunud hinged satuvad, et liikuda Üheksanda Allilma (Ninth Underworld) poole. Patustele tähendab see nelja-aastast rännakut, mis tavaliselt lõppeb mõne kehva ametiga kuskil tee peal. Head elu elanutele võimaldatakse aga luksuslikku kiirrongi nr. 9, mis viib sihtkohta vaid nelja minutiga. Siin tuleb mängu Manuel "Manny" Calavera, kes töötab reisiagendina ja peab hingedele sobivaid reisipakette "müüma". Äri ei lähe aga hästi ja paljud lahkuvad tema juurest vaid kompassiga varustatud jalutuskepiga. Asi muutub Manny jaoks kahtlaseks, kui tema kontorisse satub pealtnäha korralikku elu elanud Mercedes "Meche" Colomar, kuid arvuti näitab vastupidist. Nii peabki mängija hakkama uurima, kelle taskusse n-ö "kuldsed piletid" tegelikult lähevad, abiks ustav automehhaanikust deemon Glottis.
Olles ise läbi mänginud enamus LucasArts point-and-click seiklusmänge, samuti Revolution Software paremiku ja nüüd Grim Fandango, saan ma aru, miks mängukriitikud viimast üheks paremaks seiklusmänguks peavad. Suurepärased tegelased, mõnus humoorikas dialoog (nagu LucasArtsi mängudele kohane) ja ajuragistamist nõudvad mõistatused. Kuigi 3D graafika ei sobi seiklusmängudele mitte kuidagi, tekitades pigem liikumisprobleeme ja oluliste asjade mitteleidmist, tänu ebasobivale kaameranurgale, siis ei suutnud ma seda nii kaasahaaravale mängule kaua pahaks panna. 3D graafikal on ka see viga, et ta vananeb jõle kiiresti, nii ei ole Grim Fandango kindlasti enam selline silmakomm nagu kümme aastat tagasi, samas kui 2D point-and-clickid mõjuvad siiamaani paganama hästi. Kuna seiklusmängudel on uuesti mängimise väärtus suhteliselt nullilähedane, siis vaevalt, et ma enam selle kunagi ette võtan. Selle asemel loodan, et Schafer mõistuse jälle pähe võtab ja enda konsoolimaailmast tagasi tuleb ning tuttavate tegelastega uue seikluse mängijateni toob.
Aastaks 1998 olid arvutusmasinad juba nii kaugele arenenud, et enam ei olnud turgu vanamoodsatele seiklusmängudele. Võidutsesid pigem ilusa 2D graafikaga reaalajastrateegiad või esimesed korralikud 3D shooterid. Nii tuli ka LucasArtsil midagi ette võtta, et ajaga kaasas käia ja kõik lootused pandi uue seiklusmängu Grim Fandango peale, mille juhtpulti pandi sinnani vaid puhast kulda vorpinud (Monkey Island 1 & 2, Day of The Tentacle jt) Tim Schafer. Kuigi mängu valmimisel ei toonud see kaasa oodatud finantsedu ja oli seetõttu ka üks olulisemaid põhjuseid LucasArtsi eemaldumisele seiklusmängudest, kiitsid erinevad mängukriitikud seda taevani ja mäng saavutas omamoodi kultusmaine.
Grim Fandango ühendab endas elemente asteekide uskumustest hauatagusest elust ja film noir'i stiililisi aspekte, samuti näevad kõik tegelased välja nagu calaca-kujud. Mäng leiab aset Surnute maal (Land of The Dead), kuhu hiljuti kehast lahkunud hinged satuvad, et liikuda Üheksanda Allilma (Ninth Underworld) poole. Patustele tähendab see nelja-aastast rännakut, mis tavaliselt lõppeb mõne kehva ametiga kuskil tee peal. Head elu elanutele võimaldatakse aga luksuslikku kiirrongi nr. 9, mis viib sihtkohta vaid nelja minutiga. Siin tuleb mängu Manuel "Manny" Calavera, kes töötab reisiagendina ja peab hingedele sobivaid reisipakette "müüma". Äri ei lähe aga hästi ja paljud lahkuvad tema juurest vaid kompassiga varustatud jalutuskepiga. Asi muutub Manny jaoks kahtlaseks, kui tema kontorisse satub pealtnäha korralikku elu elanud Mercedes "Meche" Colomar, kuid arvuti näitab vastupidist. Nii peabki mängija hakkama uurima, kelle taskusse n-ö "kuldsed piletid" tegelikult lähevad, abiks ustav automehhaanikust deemon Glottis.
Olles ise läbi mänginud enamus LucasArts point-and-click seiklusmänge, samuti Revolution Software paremiku ja nüüd Grim Fandango, saan ma aru, miks mängukriitikud viimast üheks paremaks seiklusmänguks peavad. Suurepärased tegelased, mõnus humoorikas dialoog (nagu LucasArtsi mängudele kohane) ja ajuragistamist nõudvad mõistatused. Kuigi 3D graafika ei sobi seiklusmängudele mitte kuidagi, tekitades pigem liikumisprobleeme ja oluliste asjade mitteleidmist, tänu ebasobivale kaameranurgale, siis ei suutnud ma seda nii kaasahaaravale mängule kaua pahaks panna. 3D graafikal on ka see viga, et ta vananeb jõle kiiresti, nii ei ole Grim Fandango kindlasti enam selline silmakomm nagu kümme aastat tagasi, samas kui 2D point-and-clickid mõjuvad siiamaani paganama hästi. Kuna seiklusmängudel on uuesti mängimise väärtus suhteliselt nullilähedane, siis vaevalt, et ma enam selle kunagi ette võtan. Selle asemel loodan, et Schafer mõistuse jälle pähe võtab ja enda konsoolimaailmast tagasi tuleb ning tuttavate tegelastega uue seikluse mängijateni toob.
10/10
Manuel "Manny" Calavera - coolest motherfucker in town!
Manuel "Manny" Calavera - coolest motherfucker in town!
11 Responses to 'Grim Fandango (1998)'
Comment by Soprano.
Samuti enda üks suur lemmik. Mängisin väga ammu, et olekski paras aeg uuesti läbi teha.
Sa Longest Journey't ja Dreamfall'i oled mänginud? Esimest peetakse õigusega maailma pikimaks ja ka parimaks seiklusmänguks. Teine on sama norraka tehtud järg sellele, mis on rohkem kui film.
Syberiat sa vist tead. Lisaks tasub mainimist nt. Fahrenheit.
Comment by paranoiadisco.
Olen proovinud seda Longest Journey't aga ei suutnud kuidagi mind kaasa haarata. Syberiat olen ka mänginud, ei mäleta samas, kas suutsin ka läbi teha.
Nende uute mängude puhul on see suureks probleemiks see, et puudub see mõnus soe huumor nagu näiteks LucasArtsi seiklusmängude puhul. Kõik proovivad nii tõsised olla ja siis viitsimine kaob ära mõne ajaga. Originaalsusest on ka palju vajaka, enamus tänapäeva seiklusmänge on mingid mõrvamüsteeriumid.
Comment by Soprano.
Broken Sword osasid mängin peaaegu iga suvi läbi. Seal saab huumorit.
Comment by paranoiadisco.
Esimest ja teist olen mänginud. Kolmandat olen sellepärast skippinud, et 3D. Esimene ja teine on küll väga head. Mainisingi neid kui Revolution Software paremikku... koos Beneath a Steel Sky'ga.
Comment by whichwayisthetoilet.
krt, mul jäi see pooleli. ma ei mäleta, kas sellepärast, et ma ei osanud edasi minna :D või et mäng oli vigane. peab uuesti proovima. isale kinkisin ka sünnipäevaks selle.
absoluutselt kõik nimetatud mängud on mu lemmikud, peale TLY I.
Comment by quidproquoclarice.
Comment by quidproquoclarice.
ah, ei oska linki teha. et igatahes, kui kahe silma vahele jäänud on, siis: http://www.baphometsfluch25.de/cms/index.php?id=71,0,0,1,0,0
Comment by paranoiadisco.
See Broken Sword 2.5 on küll väga sweet uudis!
Comment by Trash.
Nuksil on ju mängublogi. Kui aktiivne on muidugi iseasi.
Nagu aga teate on minu blogis videogame´i label, mis näitab filme kus videomänge mängiti.
LINK
Kuna alustasinalles hiljuti, siis oleksin tänuluik kui keegi tuletaks meelde ka varemarvustatud filme kus konsool või PC game näha oli.
Comment by Soprano.
Tuli ka nüüd meelde, et sai sellest Broken Sword 2.5 uudisest Digist loetud.
Comment by J.
Tahaks need Monty Pythoni point-and-click mängud kuskilt kätte saada.
Kunagi Playstationi peal sai nii Broken Sword ühte kui kahte lastud. Discworld 2 oli ka tase, kuid seal no ei saanud ühel hetkel lihtsalt edasi ja mitte ei mõtle välja, mida teha.
Polnud siis mingit walktrough'de vaatamise võimalust ka. Võib-olla polnud tol ajal isegi arvutit kodus.
Postita kommentaar