The Signal (2007)

Režissöörid: David Bruckner, Dan Bush ja Jacob Sentry
Osades: Anessa Ramsey, Sahr Ngaujah, AJ Bowen, Scott Poythress jt.
Filmi pikkus: 99 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0780607/

"Do you have the crazy?"

THE SIGNAL on debüütfilmiks kolmele noorele režissöörihakatisele. Kolme peale kirjutati valmis ka stsenaarium. Kui tavaliselt on mitme lavastajaga filmidel kõik ideed patta pandud ja filmitav omavahel kokkulepitud, siis seekord otsustati väheke teistmoodi teha. Nimelt koosneb film kolmest episoodist (Transmission I-III), igaüks lavastatud ühe režissööri poolt. Kolme episoodi läbib ühine süžeeliin, kuid iga järgnev on eelmisest erineva tooniga. Nii on esimene episood zombiefilmi maiguga thriller (otsene paralleel tekkis 28 DAYS LATER'ga), teine pool pikib horrorit ja musta huumorit ja otsad tõmmatakse kokku väheke dramaatilisemate nootidega.


Termius-nimelises linnas hakkavad kõik elektroonilised seadmed - televiisorid, raadiod, telefonid - väljastama salapärast signaali, mis kõik inimesed, kes seda näevad/kuulevad arututeks ja vägivaldseteks metslasteks muudab. Sündmuste keskmes on aga Mya, temaga põgeneda sooviv armuke Ben ja peale signaali ka armukadedusest raevunud Mya abikaasa Lewis.


THE SIGNAL on täitsa õnnestunud indie-horror. Raske on uskuda, et film on linti saadud vaid 50 000 dollariga, mis on Ameerikamaa filminduse mõistes üsna väike summa. Siiski suudab film enda madalast eelarvest üle olla ja pakkuda pinget, millega enamus tänapäeva blockbustereid täielikult failib. Siiski toob filmi huvitav ülesehitus endaga kaasa ka miinuse. Nimelt on filmi esimene pool pea jagu üle kahest järgnevast. Kui esimene pool oli väga mõnusa õhkkonnaga tõsiseltvõetav horror, siis teise episoodi huumor tõmbas kogu selle tõsiseltvõetavuse veega alla. Siiski ei rikkunud järsult sisse toodud huumoriliin kogu fiili, pakkudes kamaluga heledat (kepinäljas alkosõber Jim) ja tumedat huumorit ning külmavärinaid tekitava pealömastamis-stseeni, mis kangesti meenutas IRREVERSIBLE'i sarnast olukorda. Finaal aga oli filmi nõrgim pool, proovides sisse tuua mingi tobeda pseudo-twisti ja õnneliku lõpu. Ülejäänud filmile ta midagi olulist juurde ei suutnud anda ja mõjus pigem üleliigsena. Kahest esimesest episoodist oleks aga eraldi suurepärased filmid saanud valmis vorpida.


Huvitav fakt on ka see, et ühes kinos antud filmi näidates mõjusid filmilinalt tulevad signaalid ühele tegelasele nii halvasti, et too otsustas kahte kinosolijat pussitada. Üks sai sõbraliku noahoobi kopsudesse ja teine pidi tänu vigastatud paremale käele mõnda aega teise käega onaneerima. Linnalegend või mitte, see jääb igaühe enda otsustada. Uudis aga asub SIIN.

6/10