Režissöör: Wilson Yip
Osades: Louis Koo, Francis Ng, Matt Chow, Tony Ho jt.
Filmi pikkus: 92 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0214555/
Filmi pikkus: 92 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0214555/
Hong Kongi filmilavastajate puhul pole just eriti ebatavaline, kui peamiselt kung-fu eeposeid vorpinud režissöör järsku hoopis teises kategoorias kätt proovib. Pendeldab ju näiteks üks HK filmitööstuse produktiivsemaid mehi Johnnie To pidevalt stiilsete gangsterifilmide ja romantiliste draama ja komöödiate vahel. Sama lugu on ka Wilson Yip'ga - mees oli just aastakese ennem valmis saanud ühe muheda zombie-komöödiaga, kui tegi kannapöörde ja võttis suuna väheke tõsisematele radadele. BULLETS OVER SUMMER'it peab muide ka Yip enda filmikarjääri pöördepunktiks, sellega keerati selg odavale exploitation'ile ning prioriteediks sai, mõningaste eranditega, kvaliteet.
Filmi ennast on raske mingi sildi alla panna. Algab ta kui adrenaliinirohke põnevusfilm, kus Riggs'i ja Murtaugh'le sarnast omavahelist keemiat omav võmmipaar ajab taga kohalikku külmaverelist pangaröövlite punti. Saanud infot ühe kambaliikme võimalikust asukohast, asuvad politseinikud seda vastasmaja korterist luurama. Kuna korteri omanik on seniilne vanamutt, kes sissetungijaid oma pojapoegadeks peab, siis peavad heasüdamlikud mehed relvad mõneks ajaks kabuuri panema ja vanaema kodutöödel aitama, korteriühistus esindama ja tema tehtud toite sisse ajama. Üle tee asuv väidetav kurikael unustatakse varsti ning asutakse hoopistükkis tüdrukuid sebima. Mõnusa tempo, kentsaka ja sooja huumoriga laseb Yip peaaegu lõpuni välja, kuni "päevavalgele" ilmuvad uuesti pangaröövlid, kes üürivad korterit otse nende all. Relvad tõmmatakse kabuurist uuesti välja ning viimane lõpusirge on täis püssirohu hõngu ja relvade paukumist, mis kulmineerub, juba üsna tavaliseks saanud, HK-pärase heroilise lõpuga.
Kuigi kogu kompott jättis väga hea mulje, oli mulle just eriti meeltmööda põnevusfilmi vahele poogitud südamlik lugu ullikesest vanaemast ja kahest sissetungijast "pojapojast", kes enda rolli täie tõsidusega võtma hakkavad. Kuigi selline üleminek politseipõnevikust sooja huumoriga romantiliseks komöödiaks ei sobi kindlasti igale märulifilmile, siis BULLETS OVER SUMMER vedas enda rolli täiesti välja - seda kindlasti tänu suurepärastele näitlejasooritustele peaosaliste poolt. Pigem jättis külmaks kiire lõppmäng, mille tempoga prooviti arvatavasti tasa teha kogu eelnev lullilöömine ja kus silma pilgutades võisid millestki olulisest ilma jääda.
Ebaoluline märkus aga kes oleks arvanud, et Guitar Hero esivanemat sai Hong Kongis mängida juba 1999. aastal (6 aastat varem kui see ülemaailmselt kuulsaks sai) - üks peaosalistest vähemalt tegi seda, olles neiu mängusaali kohtamisele viinud.
Filmi ennast on raske mingi sildi alla panna. Algab ta kui adrenaliinirohke põnevusfilm, kus Riggs'i ja Murtaugh'le sarnast omavahelist keemiat omav võmmipaar ajab taga kohalikku külmaverelist pangaröövlite punti. Saanud infot ühe kambaliikme võimalikust asukohast, asuvad politseinikud seda vastasmaja korterist luurama. Kuna korteri omanik on seniilne vanamutt, kes sissetungijaid oma pojapoegadeks peab, siis peavad heasüdamlikud mehed relvad mõneks ajaks kabuuri panema ja vanaema kodutöödel aitama, korteriühistus esindama ja tema tehtud toite sisse ajama. Üle tee asuv väidetav kurikael unustatakse varsti ning asutakse hoopistükkis tüdrukuid sebima. Mõnusa tempo, kentsaka ja sooja huumoriga laseb Yip peaaegu lõpuni välja, kuni "päevavalgele" ilmuvad uuesti pangaröövlid, kes üürivad korterit otse nende all. Relvad tõmmatakse kabuurist uuesti välja ning viimane lõpusirge on täis püssirohu hõngu ja relvade paukumist, mis kulmineerub, juba üsna tavaliseks saanud, HK-pärase heroilise lõpuga.
Kuigi kogu kompott jättis väga hea mulje, oli mulle just eriti meeltmööda põnevusfilmi vahele poogitud südamlik lugu ullikesest vanaemast ja kahest sissetungijast "pojapojast", kes enda rolli täie tõsidusega võtma hakkavad. Kuigi selline üleminek politseipõnevikust sooja huumoriga romantiliseks komöödiaks ei sobi kindlasti igale märulifilmile, siis BULLETS OVER SUMMER vedas enda rolli täiesti välja - seda kindlasti tänu suurepärastele näitlejasooritustele peaosaliste poolt. Pigem jättis külmaks kiire lõppmäng, mille tempoga prooviti arvatavasti tasa teha kogu eelnev lullilöömine ja kus silma pilgutades võisid millestki olulisest ilma jääda.
Ebaoluline märkus aga kes oleks arvanud, et Guitar Hero esivanemat sai Hong Kongis mängida juba 1999. aastal (6 aastat varem kui see ülemaailmselt kuulsaks sai) - üks peaosalistest vähemalt tegi seda, olles neiu mängusaali kohtamisele viinud.
0 Responses to 'Baau lit ying ging / Bullets Over Summer (1999)'
Postita kommentaar