The Tripper (2006)

Režissöör: David Arquette
Osades: Lukas Haas, Josh Hammond, Paz de la Huerta, David Arquette jt.
Filmi pikkus: 93 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0760187/

"On 4.20, Hippie Blood Will Trickle Down."

Arvatavasti ei vihanud mitte keegi hipisid rohkem, kui seda tegi kunagine USA president Ronald Reagan ning kindlasti ei vihanud Reagan'it ja tema poliitikat keegi rohkem kui hipid. Oli vaid aja küsimus, millal teeb keegi filmi, kus eelnimetatud presidendi maski kandev külmavereline tapamasin hipide arvukust ohtralt vähendama hakkab. Idee jõudis kõige esimesena realiseerida David Arquette, kes koos abikaasa Courtney Cox'ga filmimiseks rahad leidis, ise kaamera taha istus ja kogu sõprus- ja tutvuskonna filmi mängima pani.


Film pidi algselt olema üks kaheksast After Dark Horrorfestil linastuvast filmist, kuid tänu Arquette soovile panna film kinolevisse ringlema, mindi eraldi teid pidi lahku. Nagu selliste filmide puhul ikka, ei suutnud film kinodes olulist edu saavutada ja tõi sisse vaid "tühised" 20k dollarit ning hakkas endale vaikselt nime tegema alles peale DVD-reliisi.

Üle Ameerika ajavad hipid enda autokärud garaažist välja, et linnakärast eemal, sügavas metsas toimuvale American Free Love Festivalile sõita, kus paar päeva rokkmuusikat kuulatakse, ohtralt alkohole ja narkootilisi aineid tarbitakse ning üksteisega armastust . Kanepihõngulise festivali rahumeelse atmosfääri rikub aga kirvega hipisid tükeldav sarimõrvar, kes peale hipide valmistab peavalu ka kohalikule linnapeale ja seadusesilmale Buzz Hallile.


Oodatult lõbusalt kulgevast slasherist oleks poole rohkem mahlasid suutnud välja pigistada, kui Arquette oleks rohkem tähelepanu pööranud filmile endale, kui suurte nimede Wes Craveni ja Tobe Hooperi klassikalistele teostele kummarduste tegemisele. Mingil määral pritsiti verd, aeti lolli möla suust välja ja mängiti tüüpilistele klišeedele, kuid potensiaali oli kordades rohkemaks ja seda ei kasutatud lihtsalt efektiivselt ära. Kiidan aga heaks Jason Mewes'i kaasamise filmi. Tema lolli ila ajamist on siiani mõistlikult ära kasutada suutnud vaid Kevin Smith, kes teda ikka ja jälle Jay'na enda filmidesse kaasab, samas kui tüüp sobib erinevatesse b-filmidesse nagu rusikas silmaauku, suutes improviseerides sellist muhedat roppu möla toota, et stsenaristid võivad kogu energia suunata teistele tegelaskujudele "one-liner'ite kirjutamiseks".

Laheda idee aga pooliku teostusega, keskpärane slasher.

6/10

President Evil

Loe lisaks:
Fletchu... ja fimid (7/10)