Režissöör: Martin Loke
Osades: Martin Loke, Miriam Johansson, Benjamin Rorstad jt.
Filmi pikkus: 75 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0377543/
Filmi pikkus: 75 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0377543/
Norrakate BREAD AND CIRCUS tiirles mu huviorbiidil päris pikka aega, kuid näost-näkku tutvuseni asi ei jõudnud. Põhjuseks kellegi blogist silma jäänud tekst, kus filmi just parima sõnaga ei meenutatud. Kuigi valik pole just eriti suur, ei suuda ma selle blogi omanikku enam tuvastada. Õnneks viis mind filmiga uuesti kokku ühe torrentisaidi foorumisse postitatud kiitusi täis pikitud tekst, kus filmi kui ühte veidramat vaatamiskogemust kirjeldati. Ei suutnud mind külmaks jätta ka filmi lühike sisututvustus.
Emake Maa sünnitab ühel rohelisel põllul asuva vagiina kaudu täiskasvanud mehe, kes otsekohe relvastatud munkade poolt puhtaks küüritakse, masinate abil normaalseks tunnistatakse, ülikonda riietatakse, kohver kätte antakse ja Süsteemi suunatakse. Tema teekonna katkestab aga relvastatud vanamees, kes talt revolveriga kohvri käest ära laseb ja seetõttu ta ka õigelt teelt kõrvale juhib. Nii satubki värskelt Süsteemi lastud noormees vanamehe juurde õlut jooma ning viimane jutustab talle loo Süsteemi toimimisest ja mehest, kes selle eest põgeneda suutis. Nimelt poogivad mungad "vastsündinute" seast välja need, kes pole liiga targad ega liiga lollid, liiga haiged ega liiga terved - täiesti normaalsed inimesed lastakse läbi värava, ülejäänud aga saadetakse metsa, kus nad mõne aja pärast zombie-laadseteks kannibalideks muutuvad ja sõjaväe poolt maha kütitakse.
Peale jutluse ära kuulamist ja õlleklaasi tühjendamist asub Normaalne uuesti enda teekonnale, kuid kuulutatakse varsti Süsteemi jaoks liiga vanaks. Enne aga kui ta maapinnal asuvasse pärakusse suunatakse, tuleb talle meelde vanamehe räägitud jutt ja ta suudab end vabaks võidelda. Ta raiub enda mõtted kivitahvlile ja kaob ise jäljetult. Mitu aastat hiljem leiab rannas pikniku pidav noorpaar lähedalasuvast koopast nimatatud kivitahvli ja alustab võitlust rõhuva süsteemi vastu.
Kuigi film tundub pealtnäha tõesti veider, on selle sümbolismist üsna kerge läbi hammustada. Martin Loke on tänapäeva ühiskonna toimimise peale väga pettunud ja proovibki nüüd tänu ekskrementidega (sõna otseses mõttes) kaetud satiiri seda pilada. See tuleb tal hästi välja, olenemata sellest, et ta ei suutnud enda jaoks välja mõelda, kas sammuda ajuvaba ning verise splatter-filmi radadel (a la Peter Jackson'i BAD TASTE) või võtta suund hoopiski sürreaalse, seosetu vaatemängu aladele (a la Alejandro Jodorowsky THE HOLY MOUNTAIN). Kuigi mõlemad küljed on üsna hästi välja mängitud - gore ja muud efektid on üleprahi hästi viimistletud ning ka mäng erinevate sümbolitega toimib, andes ajule pidevalt vihjeid üllatusseksiks - oleks režissöörilt oodanud rõhu asetamist vaid ühele poolele.
Hästi alanud film muutus mingil hetkel tobedaks märuliks, kus oma võimeid said näidata nii pürotehnikud kui ka võitluskoreograafid. Oleks kõik märgid näidanud, mis saama hakkab, poleks mul muidugi selle ajuvaba low-budget märuliepisoodi vastu midagi olnud, kuid tahest tahtmata jäi mind kummitama kubricklikult klassikalist muusikat võimsalt ära kasutav esimene pool oma terava allegooria ning mõnusalt sürrealistliku olustikuga. Õnneks oli film lühike ja lõppes ennem, kui igasugune huvi kadunud oleks ja seetõttu ka oluliselt väiksema punktisumma mu taskutest välja meelitanud oleks.
Emake Maa sünnitab ühel rohelisel põllul asuva vagiina kaudu täiskasvanud mehe, kes otsekohe relvastatud munkade poolt puhtaks küüritakse, masinate abil normaalseks tunnistatakse, ülikonda riietatakse, kohver kätte antakse ja Süsteemi suunatakse. Tema teekonna katkestab aga relvastatud vanamees, kes talt revolveriga kohvri käest ära laseb ja seetõttu ta ka õigelt teelt kõrvale juhib. Nii satubki värskelt Süsteemi lastud noormees vanamehe juurde õlut jooma ning viimane jutustab talle loo Süsteemi toimimisest ja mehest, kes selle eest põgeneda suutis. Nimelt poogivad mungad "vastsündinute" seast välja need, kes pole liiga targad ega liiga lollid, liiga haiged ega liiga terved - täiesti normaalsed inimesed lastakse läbi värava, ülejäänud aga saadetakse metsa, kus nad mõne aja pärast zombie-laadseteks kannibalideks muutuvad ja sõjaväe poolt maha kütitakse.
Peale jutluse ära kuulamist ja õlleklaasi tühjendamist asub Normaalne uuesti enda teekonnale, kuid kuulutatakse varsti Süsteemi jaoks liiga vanaks. Enne aga kui ta maapinnal asuvasse pärakusse suunatakse, tuleb talle meelde vanamehe räägitud jutt ja ta suudab end vabaks võidelda. Ta raiub enda mõtted kivitahvlile ja kaob ise jäljetult. Mitu aastat hiljem leiab rannas pikniku pidav noorpaar lähedalasuvast koopast nimatatud kivitahvli ja alustab võitlust rõhuva süsteemi vastu.
Kuigi film tundub pealtnäha tõesti veider, on selle sümbolismist üsna kerge läbi hammustada. Martin Loke on tänapäeva ühiskonna toimimise peale väga pettunud ja proovibki nüüd tänu ekskrementidega (sõna otseses mõttes) kaetud satiiri seda pilada. See tuleb tal hästi välja, olenemata sellest, et ta ei suutnud enda jaoks välja mõelda, kas sammuda ajuvaba ning verise splatter-filmi radadel (a la Peter Jackson'i BAD TASTE) või võtta suund hoopiski sürreaalse, seosetu vaatemängu aladele (a la Alejandro Jodorowsky THE HOLY MOUNTAIN). Kuigi mõlemad küljed on üsna hästi välja mängitud - gore ja muud efektid on üleprahi hästi viimistletud ning ka mäng erinevate sümbolitega toimib, andes ajule pidevalt vihjeid üllatusseksiks - oleks režissöörilt oodanud rõhu asetamist vaid ühele poolele.
Hästi alanud film muutus mingil hetkel tobedaks märuliks, kus oma võimeid said näidata nii pürotehnikud kui ka võitluskoreograafid. Oleks kõik märgid näidanud, mis saama hakkab, poleks mul muidugi selle ajuvaba low-budget märuliepisoodi vastu midagi olnud, kuid tahest tahtmata jäi mind kummitama kubricklikult klassikalist muusikat võimsalt ära kasutav esimene pool oma terava allegooria ning mõnusalt sürrealistliku olustikuga. Õnneks oli film lühike ja lõppes ennem, kui igasugune huvi kadunud oleks ja seetõttu ka oluliselt väiksema punktisumma mu taskutest välja meelitanud oleks.
6/10
0 Responses to 'Bread and Circus (2003)'
Postita kommentaar