Režissöör: Dae-seung Kim
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0462684/
Filmi tegevustik on viidud 19. sajandi algusesse Koreasse, kus väikesel saarel, mis on kuulus peamiselt enda paberitööstuse pärast, hakkavad aset leidma salapärased juhtumid. Kõige pealt läheb põlema mandri poole sõitu alustav kaubalaev, mille lastiks kuningale maksuks saadetav paber. Kuigi hävinenud kaup on saarerahvale juba suur löök, leitakse varsti ka esimene mõrvatu. Asja saadetakse uurima nutikas kuningakoja ametnik, kel tuleb tegemist teha kahe poolusega: kohalikud aristokraadid on kindlad, et mõrvade taga on kurjade kavatsustega inimene, samas kui lihtrahvas peab veretöösid kättemaksu ihaldava vaimu kätetööks.
Kui üsna tihti on üheaegselt mõrvamüsteeriumi ja ajastufilmina toimivate filmide puhul esile toodud just üks külg, mida kõige paremast küljest proovitakse näidata, siis Kim'i kätetöö puhul ei saa kummagi poole koha pealt esialgu nuriseda. Näidatakse ohtralt tolleaegset külaelu, aimu saab ametnike suhtluskoodeksist, klassierinevustest ning inimeste religioossetest tõekspidamistest. Viimane ongi üks külg, millele filmi detektiivilugu üles on ehitatud, tuues näpuotsaga sisse ka kohalikke rahvauskumusi. Film võtab kord kursi traditsioonilisema vaimuloo poole, kuid toob siis vaataja jälle maa peale tagasi ratsionaalsema lahenduse otsinguile - selline hüpitamine toimib mingi ajani edukalt, seda ajani kui mõrvari identiteet hakkab juba paljastuma ja lõpplahenduseni kulgetakse vaid ebavajaliku venimise näol. Pooleteisttunniseks filmiks pressituna oleks tunduvalt tugevamana mõjunud. 7/10
Kui üsna tihti on üheaegselt mõrvamüsteeriumi ja ajastufilmina toimivate filmide puhul esile toodud just üks külg, mida kõige paremast küljest proovitakse näidata, siis Kim'i kätetöö puhul ei saa kummagi poole koha pealt esialgu nuriseda. Näidatakse ohtralt tolleaegset külaelu, aimu saab ametnike suhtluskoodeksist, klassierinevustest ning inimeste religioossetest tõekspidamistest. Viimane ongi üks külg, millele filmi detektiivilugu üles on ehitatud, tuues näpuotsaga sisse ka kohalikke rahvauskumusi. Film võtab kord kursi traditsioonilisema vaimuloo poole, kuid toob siis vaataja jälle maa peale tagasi ratsionaalsema lahenduse otsinguile - selline hüpitamine toimib mingi ajani edukalt, seda ajani kui mõrvari identiteet hakkab juba paljastuma ja lõpplahenduseni kulgetakse vaid ebavajaliku venimise näol. Pooleteisttunniseks filmiks pressituna oleks tunduvalt tugevamana mõjunud. 7/10
0 Responses to 'Hyeol-ui nu / Blood Rain (2005)'
Postita kommentaar