Režissöör: Chan-wook ParkOsades: Su-jeong Lim, Rain, Hie-jin Choi, Byeong-ok Kim, Yong-nyeo Lee jt.
Filmi pikkus: 105 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0497137/
Young-goon on patsient psühhiaatriakliinikus, kuna ta peab ennast lahing-küborgiks. Ta keeldub toidust ning "laeb end" hoopiski elektriga. Loomulikult hakkab selline halb harjumus tema tervisele. Kliinikus resideerub ka Il-soon nimeline noormees, kellele on meelepärane teiste patsientide iseloomu ja harjumusi "varastada". Il-soon kiindub Young-goon'i ja üritab teha kõik, mis tema võimuses, et tüdruk jälle terveks saaks.
Kuigi ma muidu selliste armsate romantiliste komöödiate eriline fänn just pole, siis seekord tegid oma töö Chan-wook Park'i nimi ja piisavalt ebatavaline stoori. Kahjuks peavad seekord pettuma need Parki fännid, kes ootasid tema järgmisest filmist järjekordset stiilset ja vägivaldset põnevikku. Eks ka mina olin halvimaks valmistunud, kuid härra suutis mõnusalt üllatada selle tükiga. Esiteks tooks välja operaatoritöö ja kinematograafia. Iga stseen oli loodud võimalikult detailirikkalt, näiteks toimus täiesti vilgas ja omamoodi tegevustik pidevalt karakterite, kellele oli suunatud põhirõhk, selja taga. Teiseks tegid suurepärase töö kaks peategelast Su-jeong Lim ("A Tale of Two Sisters") ja Rain (üks Aasia kuumimaid pop-staare). Su-jeong Lim suutis olla ühteaegu päris hirmutav oma blondeeritud kulmudega ja vanaema võltshammastega ja samas ka armas oma sassis juuste ja lotakate haiglariietega. Ega Park selle teosega enda fanatte unustanud pole - neile arvatavasti pühendas ta päris stiilse äktsionstseeni kliinikus, kui Young-goon hakkab haiglapersonali teise ilma saatma, tulistades kuule enda näppudest.
Filmi suurimaks probleemiks on see, et ta on liiga veider, et meeldida romantiliste kergete komöödiate austajaile ning samas on ta liiga nunnu, et meeldida selliste veidra kino austajaile. Võibolla just sellepärast kukkuski film Korea kinodes üsna haledalt läbi, müües pileteid pea 4 korda vähem, kui Park'i eelmised hitid. Mina igatahes jäin rahule - pettuma ei pidanud, kuid samas ei pürgi ta ka režisööri parimate filmide hulka.
Kuigi ma muidu selliste armsate romantiliste komöödiate eriline fänn just pole, siis seekord tegid oma töö Chan-wook Park'i nimi ja piisavalt ebatavaline stoori. Kahjuks peavad seekord pettuma need Parki fännid, kes ootasid tema järgmisest filmist järjekordset stiilset ja vägivaldset põnevikku. Eks ka mina olin halvimaks valmistunud, kuid härra suutis mõnusalt üllatada selle tükiga. Esiteks tooks välja operaatoritöö ja kinematograafia. Iga stseen oli loodud võimalikult detailirikkalt, näiteks toimus täiesti vilgas ja omamoodi tegevustik pidevalt karakterite, kellele oli suunatud põhirõhk, selja taga. Teiseks tegid suurepärase töö kaks peategelast Su-jeong Lim ("A Tale of Two Sisters") ja Rain (üks Aasia kuumimaid pop-staare). Su-jeong Lim suutis olla ühteaegu päris hirmutav oma blondeeritud kulmudega ja vanaema võltshammastega ja samas ka armas oma sassis juuste ja lotakate haiglariietega. Ega Park selle teosega enda fanatte unustanud pole - neile arvatavasti pühendas ta päris stiilse äktsionstseeni kliinikus, kui Young-goon hakkab haiglapersonali teise ilma saatma, tulistades kuule enda näppudest.
Filmi suurimaks probleemiks on see, et ta on liiga veider, et meeldida romantiliste kergete komöödiate austajaile ning samas on ta liiga nunnu, et meeldida selliste veidra kino austajaile. Võibolla just sellepärast kukkuski film Korea kinodes üsna haledalt läbi, müües pileteid pea 4 korda vähem, kui Park'i eelmised hitid. Mina igatahes jäin rahule - pettuma ei pidanud, kuid samas ei pürgi ta ka režisööri parimate filmide hulka.6/10
0 Responses to 'Saibogujiman kwenchana / I'm a Cyborg, But That's OK (2006)'
Postita kommentaar