Kuvatud on postitused sildiga üritus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga üritus. Kuva kõik postitused

4. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivali programm ja ajakava

teisipäev, märts 24, 2009 by , under , ,


Lõpuks on käes see aeg kui Eesti parima filmifestivali korraldajad on enda kodulehele üles lasknud lõpliku programmi. Lasin silmadega üle ja nähtud on vaid 3 linateost, mis omakorda tähendab sisutihedat nädalavahetust. Lisan igale filmile ka IMDb või Wikipedia lingi, kergem infot hankida ja järge ajada niimoodi.

REEDE, 17.04

Rõdusaal
H 20.30 SAUNA (IMDb) / Antti-Jussi Annila / Soome 2008 / 1.24*
H 23.00 KILLUSTUNUD (IMDb) / SPLINTERED / Simeon Halligan / Suurbritannia 2008 / 1.30*
HH 01.00 ZOMBI 2 (IMDb) / ZOMBIE THE FLESH EATERS / Lucio Fulci / Itaalia 1979 / 1.31

Galerii
HH 23.15 EKSTREEMFILMISEANSS / EXTREME FILM / 1.30

LAUPÄEV, 18.04

Rõdusaal
F 13.00 EESTI ANIMEERITUD ÕUDUSFILMID / PROGRAMME OF ESTONIAN SCARY ANIMATION / 1.30 / TASUTA
H 15.00 SURMAKELL (Wikipedia) / DEATH BELL / GOSA: PEEUI JOONGANGOSA / Chang / Lõuna-Korea 2008 / 1.26*
H 17.00 INIMJAHT (IMDb) / MANHUNT / ROVDYR / Patrik Syversen / Norra 2008 / 1.16
HH 19.00 EMME & ISSI (IMDb) / MUM & DAD / Steven Sheil / Suurbritannia 2008 / 1.30*
HH 21.00 KURJUSE KEHASTUS (IMDb) / EMBODIMENT OF EVIL / ENCARNAÇAO DE DEMÔNIO / José Mojica Marins / Brasiilia 2008 / 1.30*
HH 23.00 TOKYO GORE POLICE (IMDb) / TOKYO ZANKOKU KEISATSU / Yoshihiro Nishimura / Jaapan 2008 / 1.50
HH 01.00 SEALPOOL (IMDb) / THE BEYOND / L’ALDILÀ / Lucio Fulci / Itaalia 1981 / 1.27

Galerii
H 21.15 VERI KIIRTEEL (IMDb) / BLOOD ON THE HIGHWAY / Barak Epstein, Blair Rowan / USA 2008 / 1.30
F 23.15 PROPAGANDAFILMIDE ERI / PROPAGANDA FILMS / 1.30

PÜHAPÄEV, 19.04

Rõdusaal
F 13.00 ASTROPIA (IMDb) / Gunnar Bjorn Gudmundsson / Island-Suurbritannia-Soome 2007 / 1.32
H 15.00 TAKUT: HIRMU MITU NÄGU (IMDb) / TAKUT: FACES OF FEAR / Riri Riza, Raditya Sidharta, Rako Prijanto, The Mo Brothers, Robby Ertanto, Ray Nayoan / Indoneesia 2009 / 1.30*

* - filmi ees linastub lühifilm

F – fantaasia, lubatud alates 14. eluaastast, noorematele ainult koos täiskasvanud saatjaga
H – horror, film lubatud alates 16. eluaastast
HH – karm horror, film lubatud alates 18. eluaastast

Kohtume siis paari nädala pärast Haapsalus!

IV HÕFF

reede, märts 13, 2009 by , under , ,


See aasta juba neljandat korda aset leidva festivali koduleht hakkab vaikselt ilmet võtma, programmi veel väljas pole, kuid see viga lubatakse parandada 23. märtsiks.

Tänavu pakume maiuspalu nii õõva-, kui fantaasiafilmide austajatele hoolimata kõiki kimbutavast majanduskollist. Fookuses on tähena tõusnud Skandinaavia uus horror ning klassikalised splatterfilmid, lisaks näpuotsaga juurde eelmise aasta paremikku Brasiiliast Jaapanini. Ehkki festival toimub ajutiselt Haapsalu Kultuurikeskuse väikeses saalis ja Linnagaleriis on atmosfäär sama pingeline ja elamusi pakkuv kui alati.

http://www.hoff.ee/
Õudusfilmifestival tuleb remondist hoolimata

3. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival, osa 2

laupäev, aprill 12, 2008 by , under , ,


Jätkan muljetamist Eesti kõige parema filmifestivali kolmandast päevast (minu jaoks siis teisest). Esimesest päevast saab lugeda SIIN.

Laupäeval ei õnnestunudki kaua magada, kuna Rakvere Spordihoone hõivasid noored õhupüssi tulistajad ja niimoodi klõpsutasidki nad seal terve hommiku, taustakse Eesti rämpsmuusika. Selle tõttu tuli ekstravara linna peale sööma ja jooma minema, kuna päeva esimese filmini oli aega pea 4 tundi. Sai käidud pizzat söömas ja mu kodulinna Saue-nimelises õllebaaris, kus kohalikud õlid meile õltsid ja piljardimängud välja tegid. Haapsalus on kõik sõbralikud, ka õlid. Enne filmi sai muidugi muigega vaadatud, kuid pappkastidesse pugenud inimesed üksteisega mõõtu võtma hakkasid. Sama ajuvaba tegevus kui LARP.


Päeva esimeseks filmiks oli Hispaania horrori programmi kuuluv EL NINO DE BARRO (2007). Lugu Argentiinas veretöid korda saatvast sarimõrvarist ja väikesest poisist, kes samal ajal mõrvadest nägemusi näeb, oli üsnagi igav kogemus ja nii otsustasingi enne filmi lõppu parem veidike värsket õhku hingata. Nagu pärast teada sain, siis olevatki see poiss mõrvar olnud. Milline twist.


Michael Haneke FUNNY GAMES'i (1997) saadab igalpool nii kõva haip, et oleks patt olnud mehe enda poolt ameeriklastele tehtud uusversioon vahele jätta. Kuigi mälu järgi poleks nagu originaali näinud, siis valdas mind terve seansi ajal pidev deja vu, oleks justkui ennem kogu seda janti näinud. Ju siis silmanurgast, ketras seda ju ETV omal ajal päris korralikult. Kehva mäletamise põhjuseks võib kindlasti pidada seda, et film (uusversioon) ei pakkunud mulle ikka mitte midagi uut ja olulist, järelikult ei sümpatiseerinud ka esialgne variant. Selline vaimne terror, pikitud mõningase filosoofianoodiga. Kodus rahulikult vaatamiseks sobiks, kuid kinos vaatamiseks ei olnud just parim variant ning jäi keskpäraseks kogemuseks.


Kuna järgmiseks pidi algama TEST PILOTA PIRXA (1975) juubelilinastus, siis otsustasin ka mina kinosaali kaasa võtta alkohole, et iga 10 minuti tagant filmile toosti tõsta. Vanemale põlvkonnale kindlasti kõva nostalgialaks, minule, nolgile, aga esmakordne kogemus. Filmile eelnes väike sissejuhatus väheke napsuse Mart Sanderi poolt ning sõna anti ka filmi lavastajale Marek Piestrakile. Navigaator Pirx ise oli oma ajastule vastav, cheesy'd efektid ja veits ülemängitud stseenid kosmosesõidukis, kuid muidu täitsa mõnus filmikogemus. Peale filmi pakuti veel kõikidele torti ja söögi kõrvale ka viina ja viskit. Kuna vein oli juba korralikult toimima hakanud, siis ei suutnud ma ka tasuta alkoholile ei öelda ja puhastasin julgelt mitme viinapitsiga enda organismi, haugates peale hapukurki.



Nii suutsingi ennast järgmiseks filmiks korralikult konditsiooni viia, sest algamas oli Stuart Gordoni RE-ANIMATOR (1985) ja neid 80ndate ning 90ndate alguse horrorjante ongi kõige parem vaadata veidike lõbusamas meeleolus viibides. Film oli ikka täispauk. Korralikult haiget huumorit igast küljest küttev ja oma ajastu horror-kino traditsioone kandev. Filmile järgnes väike Q&A ring ka filmi produtsendiga Brian Yuzna'ga. Kuigi pole ennem mehele eriti tähelepanu pööranud, siis peale tema jutu kuulamist tekkis küll väga suur tahtmine rohkem tema töösse süveneda. Nii palju võin öelda, et tema viimane režissööritöö BAJO AGUAS TRANQUILAS (2005) oli ikka selline käkk, et ma ei hakanud temast isegi blogisse midagi kirjutama. Pärast surusin veel härraga kätt, ajasime small talk'i ja tegime pilti.

Siis aga tuli teha valik - kas minna vaatama japside MITOBORU MASHIN'i (2005) või prantslaste À l'INTERIEUR'i (2007). Jah, kuna teine film oli mul selleks ajaks juba nähtud, otsustasin ma ikka selle kasuks. Põhjus muidugi see, et olin sõpradele kõvasti kiitnud seda ja nii soovisidki ka nemad sellest veresaunast osa saada. Üksi aga lihapalle vaatama ja veini lurpima minna ei viitsinud, kuid luban, et teen selle julgustüki lähiajal ära. INSIDE'st olen pikemalt juttu teinud siin, seetõttu pikemalt rääkima ei hakka. Minu arust oli see vist ainuke film, kus tüdrukute kiljumisi kuulda võis.


Kuigi iga filmi ees linastus ka lühifilm, siis ei pööranud ma neile erilist tähelepanu. Üks erand aga oli JACK BROOKS: MONSTER SLAYER (2007) eel linastunud Carlos Torrens'i COMING TO TOWN (2006). Erinevatelt paljudest teistest polnud tegu mingi kunstilise onaneerimisega, vaid korraliku lühifilmiga, mille ainukeseks puuduseks on filmi lühike pikkus. Selliste tegelastega (parmust jõulumees, tema kiimane abiline ja verejanuline kääbik) oleks saanud väga muheda täispika komejandi. Aga noh, pikkus pikkuseks, üks mu lemmikuid festivalilt kindlasti. Filmi saab muide täispikkuses näha ametlikul kodulehel. JACK BROOKS'i alguseks oli aga tänu alkoholile mu mana nii otsas, et magamine tundus ainukese lahendusena. Nii tulebki oodata filmi DVD-reliissi, et asi korralikult kodus ära vaadata, mis pole muidugi üldse halb.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mu lemmik filmifestival Eestis on kindlasti eelmiste aastatega võrreldes sammu edasi teinud. Kuigi proovin muidu võimalikult palju kinos filmide vaatamist vältida, siis unustasin tänu suurepärasele õhkkonnale korduvalt, et istun kinosaalis. Selline vähese kontrolli poliitika ka rokib, kedagi läbi ei otsitud ja nii võis vabalt oma toidu- ja joogipoolisega kinosaali jalutada. Ei silmanud ka, et tänu sellele midagi oluliselt halba oleks kuskil juhtunud. Enda poolt võib-olla lisaks, et järgmise aasta friigiprogramm võiks veel friikim olla ja proovida vältida filmide kokkulangemist, samuti häiris selleaastane eestikeelsete subtiitrite lahendus - neid oli lihtsalt võimatu näha. Muidu korraldajatele jaksu järgmiseks aastaks ja kohtume Haapsalus aprillis 2009!

3. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival, osa 1

kolmapäev, aprill 02, 2008 by , under , ,


Märtsi lõpp on see aeg kui igal horrorisõbral hakkavad silmad vilkuma ja kõhus lendavad pidevalt ringi liblikad. Jah, kätte on jõudnud aeg, mil Haapsalus toimub järjekordne HÕFF. Kuigi seekord tuli ametlik pressiteade vaid paar nädalat enne festivali algust, olid härral ammu juba plaanid teada - märtsikuu lõpp Haapsalus veeta. HÕFF ja skeidi/nudismi-suvelaager West Coast Jam ongi peamised põhjused miks sinna armsasse väikelinna mõnikord ära eksida.


Jah, kuigi asjad olid juba mitu kuud enne ära pakitud ja plaanid ammu tehtud, läks ikka nii, et teise päeva avafilmile ESKALOFRIO / SHIVER (2008) suutsin 15 minutit hilineda. Õnneks oli arvatavasti veninud ka sissejuhatus filmile ja jõudsin istmeni, siis kui käisid algustiitrid. Film ise oli selline, et päeva alustuseks sobis küll, viis meeled õigesse konditsiooni, kuid samas nagu midagi uut pakkuda ei suutnud. Pigem selline nooremale publikule suunatud õõvalugu, kus peategelasteks on heroilised noored ja pahategelasteks kibestunud vanainimesed. Mõned head ehmatuskohad (autorid olid kindlasti inspiratsiooni ammutanud Aasia horrorist), kuid muidu keskpärane laksimine ülespoole vööd.


Teiseks filmiks oli Jaapani kultusrežissööri Shinya Tsukamoto AKUMU TANTEI / NIGHTMARE DETECTIVE (2006). Kuigi Trash oli filmile andnud alla keskmise skoori, olid mul siiski ootused kõrgel. Pettuma eriti ei pidanudki. Film oli küll kohati liigselt laialivalguv, suutmata korralikult fookusesse võtta ühtegi peategelast, kuid see-eest väga mõnusa atmosfääri ja kaameratööga. Eriti kiidaks neid nö. nightmare-stseene, mis kinos korraliku heli tõttu suutsid hirmu tekitada küll. Peaosas olnud tsikk oli ka nummi. Festivali peakorraldaja Sten Saluveer muide mainis veel, et järgmiseks aastaks on plaanis ka Tsukamoto Eestimaa pinnale meelitada. Sobib!


Nüüd olin ma valiku ees - kas minna väikesesse saali vaatama "friigifilmi" BLACK SUN: THE NANKING MASSACRE (1995) või suurde saali festivali erikülalise Brian Yuzna horrorjanti SOCIETY (1989). Kuna ise oleks mõningal määral rohkem eelistanud suures saalis istuda, siis tänu sõpradele sai mindud siiski Hong Kongi shockumentary't kaema. Nankingi veresaunast rääkiv linalugu oli muidugi väga informatiivne, kuid teostus ülimalt kehv. Selline liiga exploitation maiguga, et tõsiselt võtta ja liiga tõsise teemaga, et tsilli meelelahutusena võtta. Arvatavasti oli ajalooline õppetund paljudele ennast šokeerima tulnud kohalikele maajõmmidele liiga mahukas ja nii nad langesid ükshaaval, suure käraga. Arvatavasti oleks programmi pigem sobinud HEI TAI YANG 731 (1988), mis oleks enda julmustega ka vindised ossud oma kohal hoidnud.


Reedese päeva lõpetas festivali kõige eksootilisem film - ZIBAHKHANA / HELL'S GROUND (2007) Pakistanist. Reklaamitud zombifilmi tagant rullus välja aga niivõrd ajuvaba, Ameerika horrori klišeesid ülekasutav film, et ei teadnud kohe kas nutta või naerda. Kuigi algus lubas traditsioonilist zombijanti, siis tegelikult olid zombid filmis kesksed tegelased nii-umbes 5 minutit, peale seda tulid mängu veidrad nõiad ja morgensterni viibutav burkas maniakk. Filmi autorid on kindlapeale suured Ameerika horrori austajad, kuna enamus filmi oli kaudselt maha viksitud mingist suuremast jänkide õudusfilmist. Peale selle proovisid peategelased peale oma emakeele pidevalt suust välja pressida inglise keelt. Selline omapärane kogemus, mis päris viimaseks öiseks filmiks ei sobinud (uni tegi juba vaikselt liiga), kuid teinekord vaataks õlle kõrvale kindlasti uuesti. Treiler kah - siin.


Reede lõppes minujaoks alles pool 3 öösel ning seetõttu ei võtnud ma midagi muud ette kui kerisin magamiskohta ära, et järgmisel päeval uuele ringile minna.

TO BE CONTINUED...

3. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival

reede, märts 14, 2008 by , under , ,

K 26. märts
USA 1985
Režissöör: Stuart Gordon
19:30 Kino Sõprus (Tallinn)

Pakistan 2007
Režissöör: OMAR ALI KHAN
21:30 Kino Sõprus (Tallinn)

N 27. märts
Prantsusmaa 2007
Režissöör: FRANK PITUSSI
19:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Hispaania 2007
Režissöör: NACHO VIGALONDO
19:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Eesti 2007
Režissöör: MARI-LIIS BASSOVSKAJA, JELENA GIRLIN
22:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Jaapan 2004
Režissöör: MACOTO TEZUKA
22:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

R 28. märts
Hispaania 2008
Režissöör: ISIDRO ORTIZ
19:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Hispaania 2006
Režissöör: MARC RIBA, ANNA SOLANAS
21:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Jaapan 2006
Režissöör: SHINYA TSUKAMOTO
21:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Hong Kong, Hiina 1995
Režissöör: TUN FEI MOU
23:00 Haapsalu Kultuurikeskus (väike saal)

USA 1989
Režissöör: BRIAN YUZNA
23:15 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Norra 2006
Režissöör: BOBBIE PEERS
01:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Pakistan 2007
Režissöör: OMAR ALI KHAN
01:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

L 29. märts
Argentiina, Hispaania 2007
Režissöör: JORGE ALGORA
14:30 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Suurbritannia 2007
Režissöör: LUIS COOK
16:30 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia 2007
Režissöör: MICHAEL HANEKE
16:30 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Poola-Nõukogude Liit 1978
Režissöör: MAREK PIESTRAK
19:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

USA 1985
Režissöör: Stuart Gordon
21:30 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

USA 2006
Režissöör: JIM FINN
21:30 Haapsalu Kultuurikeskus (väike saal)

Jaapan 2005
Režissöör: YUDAI YAMAGUCHI, JUNICHI YAMAMOTO
23:00 Haapsalu Kultuurikeskus (väike saal)

Kanada 2007
Režissöör: CHRIS LAVIS, MACIEK SZCZERBOWSKI
23:15 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Prantsusmaa 2007
Režissöör: JULIEN MAURY, ALEXANDRE BUSTILLO
23:15 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Hispaania, USA 2005
Režissöör: CARLOS TORRENS
01:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Kanada 2007
Režissöör: JON KNAUTZ
01:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

P 30. märts
Taani 2007
Režissöör: NIKOLAJ ARCEL
13:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

USA 1990
Režissöör: BRIAN YUZNA
15:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Hispaania 2007
Režissöör: JUAN ANTONIO BAYONA
17:00 Haapsalu Kultuurikeskus (suur saal)

Päris korralik filmivalik tänavusel festivalil. Kõige ilusam üllatus minu jaoks on muidugi Jack Brooks, kuid arvatavasti on ka nähtuid filme suurel ekraanil, hea seltskonnaga väga tsill vaadata. Kohtume Haapsalus!

Friigifilmid kinos Sõprus

neljapäev, veebruar 21, 2008 by , under


Ajab ju ammu närvi, et tõeliselt häid ja olulisi filme peab veebipoodidest tikutulega taga ajama, välismaal käies kohalikele dvd-mängijatele mõistmatutes koodiversioonides plaatidel hankima või sootuks tundide viisi illegaalsetelt saitidelt alla laadima? Korralik leevendus on kohal: Sõpruse kino ja Balti filmikool toovad kõige friigimad filmid Tallinna ja Tartusse, näitavad neid parimas kvaliteedis, annavad kasutusõpetuse kaasa ja lubavad, et see on alles algus.

Uus filmisari „AINULT FRIIKIDELE“ linastub alates 25. veebruarist igal teisel esmaspäeval kl 9 õhtul kinos Sõprus ja järgmisel õhtul Tartu Athena Keskuses. Programm vältab ligi kuus kuud, 29. juulini, ning selle aja jooksul jõuab ekraanile 12 filmi, esimesel hooajal ühiskondlike ebakõlade märksõna all. Filmidele eelnevad profid sissejuhatused ajastusse ja autorite juurde, killukesed sellest, millega filmitudengite intellekti nädalast nädalasse rikastatakse. Kõik filmid linastuvad 35 mm filmikoopialt, originaalkeeles, inglisekeelse tõlkega.


Esimese hooaja programmis linastuvad filmid kajastavad sotsiaalseid perverssusi, räägivad keelatud armastusest, represseeritud omasooiharusest, seksuaalsest vägivallast, vaimsest terrorist ja ühiskonna ääremail ekslevaist heidikuist. Need on filmid, mis rikuvad konventsioone, võivad olla õrnahingelistele vastuvõetamatud ja esitavad väljakutse nii kinokunstile kui -publikule. Eesmärk pole siiski ainult ärritada – programmis linastuvad eranditult kõrge kunstilise tasemega filmid.

Programmi avafilmiks on tod Browningu film „Värdjad“ (Freaks, 1932). See hea ja halva maitse piiril balansseeriv kummastavalt kaunis ja samas õõvastav inimvärdjate armastuslugu on filmiajaloo üks veidramaid teoseid ja sobib suurepäraselt „Ainult friikidele“ programmi sissejuhatuseks.

Friigiprogrammi aitasid kokku panna mitu kinokunsti tundvat eksperti, nende hulgas režissöör Andres Maimik, vabakutselised ajakirjanikud Tristan Priimägi ja Andris Feldmanis, raadioajakirjanik Tõnu Karjatse, näitleja Taavi Eelmaa, Tiina Teras Pimedate Ööde Filmifestivali tiimist ja mitmed teised. Meediapartner on Eesti Ekspress, toetab Kultuuriministeerium. Väärt programm jõuab miniversioonis ka Läti ja Leedu pealinnade väärtfilmikinodesse.

Tiina Savi
„Ainult friikidele“ programmi juht

AINULT FRIIKIDELE AVAFILM TOD BROWNINGU „VÄRDJAD“ LINASTUB 25. VEEBRUARIL KELL 21:00 KINOS SÕPRUS

FILMILE EELNEB TRISTAN PRIIMÄGI LOENG !

Lisainfo tel: 627 6001

“AINULT FRIIKIDELE” PROGRAMMI ERILEHT ILMUB 21. VEEBRUARIL EESTI EKSPRESSI VAHEL!!

2. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival

pühapäev, märts 25, 2007 by , under , ,

Nonii, olen veel elus ja lõpuks ometi kodus. Mõtlesin, et kirjutaks näts enda muljetest siis...

Pidime kohale jõuda Reedel esimese filmi algusajaks, kahjuks aga ei saanud sõber sõjast nii kiirelt välja, siis jäi esimene film (animatsioon "La planete sauvage") ära. Haapsallu jõudes ei suutnud me koheselt majutuskohta üles leida ja seetõttu hilinesime veits "Lie Still" seansile. Õnneks aga jauras enne filmi algust lava peal mingi tüüp inglise keeles. Õõvajuttu luges vist, kuid tänu oma aktsendile oli publiku reaktsioon oodatust erinev, kõik naersid ja itsitasid pidevalt. Film ise oli suht kräpp. Minimaalsete vahenditega tehtud tondijutt. Kohe üldse ei mõjunud ja väsimus peksis ka labidaga pähe. Selline veider tegevustik, mis nagu lõi soodsa pinnase lõputwistile. Seda muidugi ei tulnudki - laks ja the end. Hirmus narrimine ikka.

Festivali üks popimaid filme - NEKRomantik.

Kuigi olin "Nekromantikut" ennem näinud, jätsin siiski "Sheitan" seanssile minemata ja otsustasin nekrofiilia kasuks. Film oli väikses saalis ja publikut ikka jagus sinna. Sain enamvähem korraliku koha enda rõdule. Taavi Eelmaa juhatas sisse. Rääkis, et kunagi oli Armastus ja Anarhia festivalil film bännitud ja siis olid tegijad sunnitud seda Eestisse tulema näitama, kinos Eha veel toimus jant. Režishöör Buttergeit oli veel isiklikult kohal olnud, pluss veel tol ajal suht tundmatu John Woo. Ütles veel ka, et filmi ei tasu nii tõsiselt võtta, et tegelikult on suht humoorikas. Lausa lust oli paarisaja inimesega seda vaadata, pidevalt itsitati ja naerupursked polnud harvad. Muide EE: Areenis oli "Nekromantik" kohta ka päris mõnus artikkel, vot siin.

Proovisin mobiiliga pilti teha, enamvähem õnnestus. HÕFFi maskott.

Peale seda tuli "Zonbi jieitai / Zombie, Self-Defense Force". Kuna olin seda ennem näinud, siis lubasin endale enne seanssi paar õlut organismi sisse. Eriti lõbus oli seda suurelt ekraanilt ikka näha. Meeleolu oli hea ja väsimus naks kadunud ka. Õhtu nael minujaoks! Sõpradele ka meeldis. Päev lõppes suht öösel, läksime tegime pubis veel mõned õlled ja kerisime kookonisse ära.

Teisel päeval oli super ilm ikka Haapsalus, keegi vist radiaatori sisse unustas. Sai päikse käes magu ja kopse mürgitatud erinevate vahenditega. Härrasmehelikult hilinesime järjekordselt seansile. Filmiks oli kanadalaste"The Entrance". Tundus selline väga soliidne saagilik horror. Aga see päike mult vist mõistuse viis, ma ei suutnud üldse filmis toimuvast midagi jagada. Lõpp oli juba täielik wtf, viibisin teises dimensioonis vist vahepeal. Seda tulebki teinekord uuesti vaadata. Plusspunktid muidugi heli eest, korralikult kriiskavad helieffektid ikka mitu korda suutsid mind häirida.


Animatsiooni "Heavy Metal" olin kunagi ammu näinud. Paljad hästivarustatud tsikid ja veider tegevustik, suutsid erksana hoida. Sellele järgnenud Itaalia 2006. aasta horrorit "Il Bosco Fuori / Last House in The Woods" oli üks nendest, mis esmase uurimise järel väga huvi pakkusid. Enne alustamist rääkis filmi produtsent veel paar sõna juttu ja vastas küsimustele - väga muheda jutuga oli. Tr00 horrorfanatt. Film ise ka väga hea. Selline horrori kirjutamata reeglite järgi tehtud. Eeskujudeks mikide "Texas Chainsaw Massacre" ja Itaalia 70-80ndate slasherid. Piisavalt gore'i ja mõnusalt trippiv atmosfäär. Peale lõppu uurisin veel Kunstiakadeemia tudengite installatisooni. Päris kõhe oli, pikad pimedad koridorid, sünge muusika ja ekraanidelt tulevad videoklipid.

"Broken" pani jälle mul juba päikesest vaevatud aju keema. Nimelt tahtis mõistus vägisi sealt pealtnäha lihtsakoelisest tegevustikust midagi sügavamat leida (endajaoks mõtlesin ka midagi välja, kuid sellest teinekord). Lavastaja point jäigi tegelikult lõpus suht umbmääraseks. Muidu suht keskpärane paistis teine, algas samas mõnusalt effektselt (tsikk otsis endal naha alt ziletti, soolikad kõhust välja rippumas), kuid aeglane tegevustik ja sitad näitlejatööd (peaosaline/produtsent viibisid ka kohapeal, kuid ei õnnestunud neid kuulata, stiilselt järjekordselt hilinesin seanssile) vedasid asja kraavi.

Edasi otsustasin nö. friigifilmide kasuks väikses saalis, kuna "Guisi / Silk" oli nähtud juba. Esimene oli lo-fi draama "Threat". Tundus esmase uurimise järel päris mõnus pala, kuid tegelikult oli lausa omaette katsumus seda jälgida. Peetisime Izba't samal ajal. Asi oli muidugi ka selles, et alguses anti valikuvõimalused kuidas filmi jälgida, et 1. dialoog ja madala kvaliteediga muusika taustaks 2. muusika ja madala kvaliteediga dialoog taustaks või 3. ainult muusika. Valiti teine variant, mis osutus päris halvaks valikuks. Inimesi vähenes saalis pidevalt ja lõpuks jäigi saali ca 10 inimest. Lubasin endale, et vaatan selle normaalselt (arusaadava dialoogiga) ära ükskord.


Viimaseks filmiks jäigi japside "Gusha no bindume / Hellevator". Olin selleks ajaks juba suht veidras olekus ja film ise süvendas veel seda tunnet. See oli nagu halb seenetripi unenägu ja seda heas mõttes. Pidev WTF-moment ja sürrid tegelased. Filmi tegevustik toimus 90% liftis, mis vahepeal peatusi tegi ja inimesi sisse lasi - igal korrusel teatud elulaadi esindajad. Peaks mainima, et üks sarivägistajast tegelaskuju oli seal ikka üks creepymaid üldse. Pildi peal ka teda näha siin üleval.

Proovisin mobiiliga pilti teha, ei õnnestunud. Publik.

Öösel tähistasime veel (meie jaoks) festivali lõppu erinevate mürkidega ja lubasime järgmine aasta tagasi tulla. Suured tänud korraldajatele ka siinkohal, mõnusalt vaba ja sõbralik õhkkond oli ja suurepärased filmid. Tänks veel piletikontrolörile, kes mulle päevapassi asemel kogemata festivalipassi andis - olin siiski viisakas ristiinimene ja ei kasutanud juhust, et pühapäeval ka sellega kõik filmid ära vaadata.