Režissöör: Chris Stapp
Osades: Floyd Alexander-Hunt, Zach Baker, Andrew Beattie, Dominic Bowden jt.
Filmi pikkus: 75 min.
IMDb: http://us.imdb.com/title/tt0970529/
"Live fast, die faster"
Osades: Floyd Alexander-Hunt, Zach Baker, Andrew Beattie, Dominic Bowden jt.
Filmi pikkus: 75 min.
IMDb: http://us.imdb.com/title/tt0970529/
"Live fast, die faster"
Randy Cambell on juba lapsest peale tahtnud saada Uus-Meremaa kõige hulljulgemaks stuntmaniks. Kuna kõik peab kuskilt alguse saama, liitub ta hetke kuumima trikimehe Dick Juhansonsoni tiimiga. Kaskadööri veri aga voolab Randy veenides ja varsti saabki ta peldikute küürimise asemel ise autode rooli istuda. See aga ei ole meeltmööda Dick'ile, kes oma positsiooni ohustatuna tunneb.
Sellised hea maitse piire eiravad komöödiad on tegelikult mu salalemmikud ja kui film on toodetud veel teisel pool maakera Uus-Meremaal, kus huumor on must ja räpane, on see nagu kirss tordi peal. Trailerit nähes tuli meelde kohe mõni aeg tagasi nähtud HOT ROD, stuntmanidest filmide tegemine on vist uus trend. Mõlemad filmid on täiesti puhas white trash meelelahutus, mulle sobib. Mis mulle kiwide puhul meeldib, on see, et neil on seal geenidesse vist sisse kodeeritud väike lõik, mis käseb armastada gore'i. Ka antud komöödiasse on sisse topitud veidraid ja ajuvabasid veristamislõike, mis peaks suurepäraselt edasi andma väikese ettekujutuse filmi huumorisuunast.
Kuna ma sisustasin filmiga enda rongiretke pühale tarkusemaale, siis jäi täiuslikust fiilingust kõvasti puudu. Peale rongimüra oli segavaks faktoriks ka Simpel Sessionilt emmede juurde sõitvad lahedad kutid ja totsid, kes suitsu kimusid, alkohole tarbisid ja roppuseid üle vaguni hõikasid.
Itsitada sain, paar naerupahvakatki sekka, kuid see oli ka kõik. Teistkordselt vaataks arvatavasti bensiini või mingi ebaseadusliku mürgi mõju all.
Sellised hea maitse piire eiravad komöödiad on tegelikult mu salalemmikud ja kui film on toodetud veel teisel pool maakera Uus-Meremaal, kus huumor on must ja räpane, on see nagu kirss tordi peal. Trailerit nähes tuli meelde kohe mõni aeg tagasi nähtud HOT ROD, stuntmanidest filmide tegemine on vist uus trend. Mõlemad filmid on täiesti puhas white trash meelelahutus, mulle sobib. Mis mulle kiwide puhul meeldib, on see, et neil on seal geenidesse vist sisse kodeeritud väike lõik, mis käseb armastada gore'i. Ka antud komöödiasse on sisse topitud veidraid ja ajuvabasid veristamislõike, mis peaks suurepäraselt edasi andma väikese ettekujutuse filmi huumorisuunast.
Kuna ma sisustasin filmiga enda rongiretke pühale tarkusemaale, siis jäi täiuslikust fiilingust kõvasti puudu. Peale rongimüra oli segavaks faktoriks ka Simpel Sessionilt emmede juurde sõitvad lahedad kutid ja totsid, kes suitsu kimusid, alkohole tarbisid ja roppuseid üle vaguni hõikasid.
Itsitada sain, paar naerupahvakatki sekka, kuid see oli ka kõik. Teistkordselt vaataks arvatavasti bensiini või mingi ebaseadusliku mürgi mõju all.
0 Responses to 'The Devil Dared Me to (2007)'
Postita kommentaar