Låt den rätte komma in / Let the Right One In (2008)

Režissöör: Tomas Alfredson

Osades: Kåre Hedebrant, Lina Leandersson, Per Ragnar, Henrik Dahl jt.
Filmi pikkus: 114 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1139797/

Samal ajal kui sajad väiksed emotüdrukud maailma parimat filmi TWILIGHT näha soovides Coca-Cola Plaza ukseesist ummistasid, lootsin minagi salaja väikse vampiirifilmi annuse kätte saada ja seadsin sammud Kosmose poole, kus kohe-kohe pidi algama rootslaste paljukiidetud LET THE RIGHT ONE IN. Suur oli aga mu üllatus, kui kohale jõudes avastasin, et sama kaader oli otse CC Plazast ka sinna kogunenud, kaasas kõik lasteaiakamraadid ja reidisõbrad. Tüdruk küsis veel kahtlevalt, et kuhu ma meid seekord toonud olen. Eks siin ole väike süü ka PÖFFi programmi koostajatel, kes arvasid filmi lastefilmide kavasse sobivat - wutwut?


Kuna närvid olid juba niigi pingul 30-meetri raadiuses itsitavatest ja öökivatest tattlapatsitest, siis pani filmi esimene pool tundi kahtlema filmi edasises minekus - lumine ja külm Rootsi väikelinna äng sobisid filmi suurepäraselt ja naelutas pilgu ekraaniltoimuvale, kuid tegevustik oli suhteliselt mittemidagiütlev ja ei suutnud vaatajat edasiseks korralikult häälestada - liiga palju tundus olevat stseene, millel polnud pealtnäha mingit mõtet (arvatavasti filmi kõige suurem miinus). Mida rohkem aga film edasi liikus, seda rohkem tõmbas ta endasse ja suutsin end lõplikult blokeerida ümbritsevast mürast ning nautida seda perfektselt lahendatud filmitükki. Transist suutsid mind vaid välja tuua ees istuvate poisinagade vetsu minekud ja seljatagant tulevad tüdrukutirtsude kiljatused.


Mul tekkis ka filmiga väike personaalne side - nimelt meenutas peategelane Oskar ja teda ümbritsev mulle kangesti mu enda lapsepõlve. Okei, ma ei pidanud küll paljalt koju minema ja taluma füüsilist vägivalda aga oma osa sain ma kindlasti tunda. Kui Oskar läks peale kooli koju, kuulas rokenrolli ja lõikas ajalehtedest krimiuudiseid välja, siis mina kuulasin lastepunki ja mängisin üleliia palju videomänge.

Kui nüüd filmi juurde tagasi tulla, siis võib öelda, et sellist kõhedat ja külma atmosfääri suudavad korralikult edasi kanda vaid Rootsi ja Norra filmid ja on tänu sellele ka mulle endale silma jäänud - külmas ja pimedas talveöös on lihtsalt seda miskit, mis mul südame soojaks teeb ja kui see on seotud veel enda lemmikžanriga, siis on tulemus lihtsalt nauditav. Ka võttepaigaks valitud Luleå väikelinn Põhja-Rootsis kannab suurepäraselt edasi filmi põhitemaatikat - üksildust ja isoleeritust.


LET THE RIGHT ONE IN jääb kindlasti minu jaoks parimate vampiirifilmide nimistusse, kuigi tahab kindlasti veel ühte vaatamiskorda, hubasel talveõhtul mugavalt diivanis lösutades DVD pealt vaadates, sest tänu paljudele häirivatele faktoritele ei suutnud ma filmist lihtsalt maksimumi välja pigistada. Suurepärane film ja korralikult ebaõnnestunud algus PÖFF'ile.

8/10