Režissöör: Uwe Boll
Osades: Zack Ward, Dave Foley, Chris Coppola, Verne Troyer, Larry Thomas jt.
Filmi pikkus: 102 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0486640/
"Some comedies go too far... others start there."
POSTAL'i vaatamine oli minu jaoks üsna loogiline käik, seda mitte režissööritoolis istuva halva mainega Uwe Bolli pärast, vaid seetõttu, et julgen ennast pidada filmi aluseks oleva mänguseeria suureks austajaks. 1997. aastal ilmunud esimene Postal jättis 11-aastasele poisiklutile unustamatu elamuse ja kuus aastat hiljem ilmavalgust näinud järge näpin vahetevahel õllese peaga siiamaani - oma vägivaldses kontseptsioonis on mäng suurepärane ja lõbus pingemaandaja. Uwe Bolli mänguadaptsiooni lavastajaks väljakuulutamine pani paljusid fänne muidugi kulmu krimpsutama - oli ju mees juba korduvalt mängusõpradele näkku peeretanud, muutes nende armastatud videomängud kahtlase väärtusega filmiversioonideks. Minuarust aga sobis Boll enda kurikuulsa mainega väga hästi lavastama filmi, mis põhineb arvutimängul, mida võib vabalt pidada halva maitse etaloniks videomängude maastikul.
Erinevalt mänguloojate soovist võttis Boll filmi tegemisel eeskuju pigem mängu teisest osast, mis erinevalt esimesest osast sidus kogu enda vägivaldset sisu musta huumori ja ühiskonnakriitikaga. Tark tegu, sest saksa filmimeistri loomingut tundes võib vaid oletada, milline ports segadust sellest filmist oleks tulnud. Okei, hunniks segadust on ta ka praegu, kuid kui võtta arvesse selle, et film põhineb mängul kus praktiliselt mingit süžeed pole, toimuvad vaid suvalised sündmused, siis ei saa seda tollele ette heita. Toidupoes pesitsevad terroristid, peenisekujulised mänguasjad, elusa kassi kasutamine relva summutajana, Postal Dude'i näägutav naine, vägivaldne linnarahvas jne - kõik need on mängu näppinutele tuttavad ja nende rõõmuks on Boll seekord jätnud väga palju mängust tuttavaid elemente filmi, selle asemel, et ise mänguga lõtva seost omav käkk välja sünnitada.
Filmile võib ette heita vaid vähest verevalamist, kui nüüd järjekordselt mänguga võrrelda. Oli küll stseene, mis eeldasid normidest suuremat hulka verd kohe-kohe ekraanile pritsimas, kuid kaamera oskas õigel ajal ära pöörata. Selle ajan muidugi lõigatud versiooni süüks, mis arvatavasti minule kätte sattuski. Filmi läbiv eneseirooniline mekk on muidugi suureks plussiks ja see kõik tipneb saksa rahvariietes Bolli enda ausa ülestunnistusega, et ta vihkab videomänge, olles eelnevalt mängu autorilt Vince Desiderio't kuuli jalgevahele saanud.
Väga hea Postal'i mänguadaptsioon, korralik saavutus Boll'i standardite kohta, kuid kehv film üldises plaanis vaadatuna.
Erinevalt mänguloojate soovist võttis Boll filmi tegemisel eeskuju pigem mängu teisest osast, mis erinevalt esimesest osast sidus kogu enda vägivaldset sisu musta huumori ja ühiskonnakriitikaga. Tark tegu, sest saksa filmimeistri loomingut tundes võib vaid oletada, milline ports segadust sellest filmist oleks tulnud. Okei, hunniks segadust on ta ka praegu, kuid kui võtta arvesse selle, et film põhineb mängul kus praktiliselt mingit süžeed pole, toimuvad vaid suvalised sündmused, siis ei saa seda tollele ette heita. Toidupoes pesitsevad terroristid, peenisekujulised mänguasjad, elusa kassi kasutamine relva summutajana, Postal Dude'i näägutav naine, vägivaldne linnarahvas jne - kõik need on mängu näppinutele tuttavad ja nende rõõmuks on Boll seekord jätnud väga palju mängust tuttavaid elemente filmi, selle asemel, et ise mänguga lõtva seost omav käkk välja sünnitada.
Filmile võib ette heita vaid vähest verevalamist, kui nüüd järjekordselt mänguga võrrelda. Oli küll stseene, mis eeldasid normidest suuremat hulka verd kohe-kohe ekraanile pritsimas, kuid kaamera oskas õigel ajal ära pöörata. Selle ajan muidugi lõigatud versiooni süüks, mis arvatavasti minule kätte sattuski. Filmi läbiv eneseirooniline mekk on muidugi suureks plussiks ja see kõik tipneb saksa rahvariietes Bolli enda ausa ülestunnistusega, et ta vihkab videomänge, olles eelnevalt mängu autorilt Vince Desiderio't kuuli jalgevahele saanud.
Väga hea Postal'i mänguadaptsioon, korralik saavutus Boll'i standardite kohta, kuid kehv film üldises plaanis vaadatuna.
5/10
3 Responses to 'Postal (2007)'
Comment by Rents.
Ma olen näinud uncut versiooni ja minu meelest oli seal tõesti verd täiesti piisavalt :)
Comment by paranoiadisco.
Seda oli nüüd küll halb kuulda. Oleks isegi eelistanud uncut versiooni kuna aga nkn enam uuesti sellepärast seda vaatama ei hakka, siis jääb ta seekord nii...
Comment by süm_.
Kusjuures, ma leian samuti, et ütles "I got my eyes brutally raped by an Uwe Boll movie" peab rohkem paika "Alone In The Dark" puhul kui "Postali", kuna viimane oli täiesti vaadatavgi.
Postita kommentaar