Peas pidevalt tekkivate mõttemullide külge haakumine on üks paha asi, tekivad niimoodi ju väärkujutelmad ja illusioonid, mis paksendavad seda udu, millest me tahame näha. Targad mehed on kunagi soovitanud mittemillestki tekkinud mõtetel samamoodi minema lipsata lasta, nagu nad eelnevalt ka tekkinud olid. Ühele Londoni taksojuhile jääb selline loogika kaugeks, sest talle ilmutav paljas näitsik muutub mehe kinnisideeks, purustades mehe armusuhteid ja pannes sõbrad tema vaimse tervise pärast muretsema. Oma väärkujutelmades kinni olev mees suudab mingil hetkel aga peas toimuva materialiseerida ja jääb kiirelt enda loodud naudingutemaailma vangi. Sellega rikub ta loomulikult "kirjutamata Universumi seadusi" ja korda hoidvad valvurid teistest dimensioonidest tulevad meest (ja tema sõpru) karistama.
Lugu ise on tegelikult täitsa põnev, kuid usun, et tööb raamatuna (William Scheinman "White Light") kindlasti paremini kui madalaeelarvelise filmina. Nimelt jäävad silma riivama üsna lohakas (ja kohati ebavajalik) CGI ja poolikuks jäetud süžeeliinid, mis filmiversioonis kuidagi kasutuna rippuma jäävad. Filmi vaadates olin tegelikult üsna nördinud aga tagantjärele mõeldes tuleb lavastajale vähemalt au anda, et mõningaste uute nüanssidega žanrikinole läheneda proovib, pakkudes napi vere ja palja ihu kõrvale ka natuke vaimutoitu. Kohati hüppas meelekohta isegi body-horror-aegne Cronenberg, kuigi see on antud juhul juba liiga uhkeks kiskuv võrdlus. Nüüd tuleb aga klammerduda vaid ühe mõtte külge - kust ja miks ma selle filmi hankisin? 4/10
Blog Entry
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 Responses to 'MindFlesh (2008)'
Comment by Kalmsten.
Mul ilmus Winters Bone nimodi HDD-le. Seiani ei tea kust ja kuidas, aga me ei vingu.
Black Death ?
Comment by paranoiadisco.
Ootab ilusti oma aega. Kõige õudsam ongi see, et filme tehakse liiga palju aga see paganama väljamõeldud aeg seab suured piirangud.
Postita kommentaar