Blog Entry

Bitter Feast (2010)

kolmapäev, märts 30, 2011 by , under


Režissöör: Joe Maggio
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1477835/

Meil siin Eestis on toidu(koha)kriitika üsna mõistlikuse piiridesse jäänud ja mingisuguseid skandaale, et mõni uhkem restoran arvustajatelt hävitava hinnangu on saanud, pole ka silma jäänud. Samas, kas keegi peale EPL nädalalõpulisas söögikohtadele hinnanguid jagavale Köögikomando, üldse tegeleb sellise kriitikaga? Eriti palju neid tegelasi vist ei ole ja noh, tegelikult ei ole siinpool ka nende kirjutiste lugemise vastu erilist huvi. Kui väljas on vaja süüa, söön ikka seal, kus kõhu täis saab. Mingid toidust tulenevad esteetilised naudingud on minu jaoks teisejärgulised.


Läänes aga on igasugune (professionaalne) kriitika erinevate valdkondade vastu juba sinnamaale jõudnud, et on tekkinud nähtus, kus eelnevalt loodu üle arutlev ja seda analüüsiv seltskond on vaikselt asendunud sellistega, kes kasutavad seda loodut vaid aluspinnaks ja proovivad tähelepanu tõmmata pigem enda kirjutisele, kui sellele, millest nad tegelikult rääkima peaksid. See ei ole muidugi alati negatiivne nähtus, sest loen ma näiteks isegi hea meelega Žižeki tekste, kus ta läbi arutluse filmidest esitab enda filosoofiat, aga see on teinud võimalikuks olukorrad, kus erinevad trollid saavutavad kohati isegi suurema tähelepanu kui mõni arvestatav kriitik. Internetis loevad muidugi klikkide arv ja mis tõmbab neid rohkem kui kellegi/millegi põhjendamatu materdamine ning mahategemine (lisa siia veel seks ja kuulsused ja valem superportaaliks on olemas!).


Üks selline kibestunud kriitik on ka JT Franks, kelle põhjendamatult kriitiline tekst oma toidukohti arvustavas blogis hävitab ühe koka Peter Grey elu - kõigepealt tõmmatakse juhe seinast tema kaabeltelevisioonis jooksval kokasaatel ja hiljem lastakse lahti ta ühe restorani peakoka ametist. See viib koka selleni, et ta röövib populaarse blogija, seob ta enda maamaja keldrisse kinni ja korraldab talle mitmeid pealtnäha lihtsaid katseid, et suurte sõnade omanik ise saaks omal nahal tunda, millist vaeva nõuab millegi valmistamine. Põhimõtteliselt rada7 foorumitest tuttav "tahaks näha, et ise paremini teed"-juhtum.


Kui ma ei teaks, siis võiks arvata, et filmi režissööriks on Uwe Boll, kelle igat filmi saadab nii professionaalsete, kui ka amatööridest, kriitikute virin ja seega leidis mees lõpuks filmist sobiva meediumi, kus oma vihavaenlastele koht kätte näidata. Kus kokk (režissöör) saaks ühte blogijat (filmikriitikut) poolteist tundi ebainimlikult kohelda - mõelda vaid, milline paradiis see ühe vihatud filmitegija jaoks oleks! Maggio aga läheb väheke tagasihoidlikumat teed ja tema nägemuses hea-paha rollid nii väga selged pole. Kui filmi alguses on kindel, et vaataja mõistab pigem koka, kui kannataja, tegevusmotiive, siis filmi lõpuks on pigem abitu blogija see, kes üleloomuliku Hävitaja käe alla kannatab ning kokkuvõttes ei saa kumbagi poolt hea inimesena vaadata. Film ise on Glass Eye Pix toodangule iseloomulikult tagasihoidlikult tehtud - filmitud (kui ma õigesti mäletan) Canon 5D kaameraga paari nädala jooksul (muide samas paigas, kus valmis WENDIGO (blogis)) - ning rõhk on pandud pigem kommentaarile (mis muidugi võiks tunduvalt teravamalt torgata), kui otsesele ekraanil toimuvale veristamisele. 6/10


0 Responses to 'Bitter Feast (2010)'