Režishöör: Joseph Mangine
Osades: Clyde Hayes, Leilani Sarelle, Donna Locke, Victor Brandt, David Muir, Marta Kober jt.
Filmi pikkus: 91 min.

"There are twelve good reasons to be afraid of the dark. And everyone of them is a killer"

Ei saanud ju meeltel puhata lasta, peale sellist "meistriteost" nagu seda oli "Street Trash" tuli midagi samast klassist peale panna. Valik langes "Neon Maniacs" peale, mis päris kaua juba on vaatamist oodanud.


Ühel õhtul notitakse maha käputäis noorukeid. Ainus ellujääja on Natalie. Kui ta politseile üritab selgeks teha, et tapjateks olid relvastatud monstrumid (zombid?), naerdakse ta lihtsalt välja. Ainukesed, kes teda usuvad on temasse kiindunud Steven ja horrorfanatist tsikk Paula. Koos peavad nad mooduse neoonmaniakkidest lahti saada.

"I Wanna Get a Mohawk (but Mom Won't Let Me Get One)"

Need neoon-maniakid olid päris huvitavad kujud. Üks nägi välja nagu ta oleks homobaarist põgenenud, üks oli indiaanlane, üks meenutas Toxic Avengerit, üks oli üldse samurai jne. Päris veider seltskond oli kokku kogunenud... aa.. üks oli veel mingi ühe silmaga könn. Ja ainuke asi, mida nad kartsid oli vesi. Päris halvasti kõlab. Tegelikult oli selline mõnusalt juustune horror-comedy, kuigi nii hästi polnud välja kukkunud, kui eelmine käkk siin - "Street Trash". Eriti kiskus ära see koolipeo teema, supercheese. Seal bandbattle toimus jõle õudsate glämmrokkarite ja vastiku süntpopi vahel. Üks tüüp oli ennast veel Chewbacca kostüümi toppinud. Lõpp jäeti ka lahtiseks, ei saanudki vastust, mis kollid need seal inimesi terroriseerisid siis. Kaldun arvama, et need olid nazi-zombied - Hitleri salarelv Ameerika alistamiseks hehe. Fun-fun-fun!

6/10
IMDb
Trailer

Režishöör: J. Michael Muro
Osades: Mike Lackey, Bill Chepil, Marc Sferrazza, Jane Arakawa, Nicole Potter, Pat Ryan jt.
Filmi pikkus: 102 min.

"Things in New York are about to go down the toilet..."

Nonii, ammu polnud juba midagi tõsiselt lõbusat vaadanud - see film oli kõik, mida ma hetkel vajasin. Täielik pomm noh!


Alkopoe omanik leiab keldrist kasti, mis on täis aega näinud alkohoolseid jooke. Ta otsustab väikese raha eest neid kohalikele õlidele maha müüa. Tuleb välja, et ajaga on joogist välja kujunenud päris korralik mürk, mis jooja silmapilgselt ära sulatab hihi. Samal ajal tulevad veel mängu kohalik tough-guy ment, kes uurib mõrvasid, mida seostatakse kohaliku kodudute kamba Vietnami veteranist liidriga ja Itaalia maffiaboss, kelle naine ühel ööl õlide poolt vägistatakse. Päris korralik pudru!

Kohalikud hardcore-võmmid

Ei teagi kohe, kust alustada. See oli vist teine nö. "melt movie", mida ma näinud olen (esimene oli "Body Melt"). Troma stiilis effektid, terav must huumor, paljad naised - selliste sõnadega võibki iseloomustada ühte lõbusamat b-filmi üldse. Viimati olin nii rahul ühe ajuvaba b-filmiga, siis kui sai "Toxic Avenger" esimest korda nähtud. Suureks plussiks on muidugi see, et film suudab enda camp-faktori tõsiselt välja mängida, kordagi polnud sellist piinlikust valmistavat kohta, et ei tea nüüd kas naerda või nutta. Kõik oli konkreetselt huumori peal väljas. Stsenaarium oli ka kuld, osasid lauseid võib sealt veel mitu aastat hiljem tsiteerida ("Fuck you. Gimme a bottle of booze, here's my dollar, suck my dick!"). Armas pühapäevane meelelahutus.

Kui vaadata seda lehekülge, siis näeb, et 20 aastat hiljem on samad tegijad otsustanud ka filmile järje valmistada. Ega seal mingit infot eriti ei leia, foorum on püsti pandud, kus saad ideid anda filmi jaoks.

8/10
IMDb
Trailer

Režishöör: Christian Alvart
Osades: Wotan Wilke Möhring, Heinz Hoenig, André Hennicke, Ulrike Krumbiegel, Hauke Diekamp jt.
Filmi pikkus: 127 min.

"Evil is a virus"

Otsustasin ennast Korea kinost veits eemale kruttida. Kuna viimane kokkupuude Euro-horroriga oli hea ("Villmark", millest ma millalgi ka lähemalt kirjutan), siis otsustasin ma vahelduse mõttes just see Saksamaa thriller ära vaadata.


Suudetakse arreteerida sarimõrvar Gabriel Engel, kellele juba 6 aastat on ajujahti peetud. Roimarit sõidab linna üle kuulama ka väikelinna politseinik Michael Martens, kelle kodukandis on toimunud jõhkrast mõrvast pole kohalikud siiamaani toibunud - valitseb paranoia, süüdistatakse üksteist jne. Peasüüdlane on loomulikult sarimõrvar, kellelt Martens proovib tunnistust välja pressida, et külaelu jälle rööbastesse veereks. Kurikaelal on aga hoopistükis omad plaanid välja mõeldud.

Riided pidid niiiiii 90ndad olema...

No, esimese asjana tuli selle filmiga mulle loomalikult meelde Hannibal Lecteri filmid. Engeli jaoks oli herr Lecter kindlasti eeskuju, samasugune intelligentne tüüp, kellelt pealtnäha muidu selliseid vägitegusid ei ootakski. Kui kolkament esimest korda mõrvariga kohtub, küsibki Engel talt irooniaga, et keda sa ootasid siis - Hannibal Lecterit vääää ä? Film ise jäi veits keskpäraseks, midagi uut nagu pakkuda ei suutnud, samas ei kukkunud vanas rajas tampimine jälle väga juustuselt välja. Lühem oleks ka võinud olla - kaks tundi oli selle stoori jaoks selgelt liiga pikk aeg, s.t. palju ebavajalikku oli justkui sisse lükatud. Ühe korra vaatamine kõlbas küll, teist korda eriti enam puldi järgi ei haaraks.

5/10
IMDb

Režishöör: Ha Yu
Osades: Sang-woo Kwone, Jeong-jin Lee, Ga-in Han, Hyo-jun Park, Won-kwon Kim, Jong-hyeok Lee jt.
Filmi pikkus: 116 min.

Ha Yu'lt on see siis teine film, mida ma näinud olen. Eelmine "Biyeolhan geori / A Dirty Carnival" jäi millegipärast blogisse sisse kandmata, kuid julgen soovitada seda igaühele. Võtsin siis veel ette sellele eelnenud filmi "Maljukgeori janhoksa / Once Upon a Time in High School: Spirit of Jeet Kune Do". Sellest pika nimega teosest ei osanud alguses midagi arvata - selline tavaline noortega koolilugu? See ei oleks eriti erutanud. Suur oli aga mu üllatus, kuidas film lahti rulludes mind lihtsalt kaasa haaras ja väsimus oli järsku kadunud - kell näitas esimest öötundi hõkk.


1978. Hyun-soo asub õppima uude kooli, kus valitseb range kord ning õpilaste käitumist hoiavad ohjes sõjaväelased, samuti on õpetajatel lubatud õpilasi füüsiliselt noomitada eksimuste pärast. Peale selle vohab veel jõhker kooliterror, poisid on moodustanud kambad, kes omavahel pusklevad ja nõrgematelt raha välja poogivad. Muidugi ei puudu koolist ka üleüldine riigis valitsev Bruce Lee maania, vahetunnid põhiliselt sisutataksegi tema filmide järeletegemisega. Hyun-soo saab kiirelt sõbraks oma klassi kõige kõvema löömamehega, kellega koos käiakse koos diskodel ja niisama aega parajaks löömas. No ja loomalikult tuleb varsti mängu tüdruk, kellesse mõlemad kutid armuvad ja hea sõprus muutub tasapisi vaenuks.


Filmi algusstseen, kuidas poisid kõik kinos on ja parajasti ekraanilt Bruce Lee mitmekümne tüübiga korraga kakles, tuletas tegelikult meelde mulle lapsepõlve. Oli ju naabripoisil ümbruskonnas ainuke videomakk tol ajal ja põhilise vaba aja sisutasimegi Bruce Lee ja Küborg võmmide vaatamisega. Peale selle oli igal teisel matsil seljas Bruce Lee pildiga särk, lasin ka emal kummipildi särgile triikida. Kuid kõige suuremaks varanduseks oli kuskilt saadud karateõpik, kus Bruce Lee isiklikult oli piltide peal. Kui ma nüüd meenutan siis oli selle välimus küll selline, et seda oli paljundatud paljundatud paljunduse pealt, selline hallikad pildid jne. Vot see oli kuld, poistega sai pidevalt lööke sealt maha tehtud. Nii palju siis minu lapsepõlvest. Filmis oli peategelane muidugi samasugune, toas plakatid seinal ja mitu karateõpikut sahtlis, kuid siiski vältis tema igasuguste konfliktide tekkimist. Film oligi tegelikult kahekihiline, üks rääkis meile tolle aja vägivaldsest koolielust ja teine keskendus armukolmnurgale Hyun-soo, Woo-shik ja Yu-jin vahel. Domineerivamaks pooleks jäi siiski kooliteema, mis võibolla oligi see, mis mõnusalt kaasa haaras endaga. Sinna vahele oli pikitud ka veidike huumorit, eriti jäi meelde tüüp nimega Hamburger, kes äritses pornoajakirjadega, et enda õppemaksu tasuda - super näitlejatöö lihtsalt. Filmi lõpupooles tuli jõuliselt sisse aga action ja algasid suurepärased võitlusstseenid, silma lausa puhkas, lihtsalt niivõrd reaalselt oli kogu koreograafia lahendatud. Võiks kokkuvõtteks öelda, et reaalsus oligi see, mis mind selle filmi puhul kõige rohkem mõjutas ja mainiks, et Ha Yu nime jätan küll nüüd meelde, veel suurepäraseid filme!

Viimasel ajal nähtutest üks parimaid. Annaks isegi rohkem, kui see võimalik oleks...
10/10
IMDb

Bruce "Hamburger" Lee

Režishöör: Hiroyuki Okiura
Hääled: Yoshikazu Fujiki, Sumi Mutoh, Sandai Eri, Yukio Hiroda, Ryuichi Horibe jt.
Filmi pikkus: 102 min.

"Jin-roh" stoori tuleb legendaarse Mamoru Oshii ("Kôkaku kidôtai / Ghost in the Shell") sulest, täpsemalt siis tema mangast "Ken-Roh Densetsu".

Tokio kümme aastat pärast teist Maailmasõda. Valitsuse hädaabinõud Jaapani majanduskriisist välja toomiseks loovad soodsa pinna erinevatele sotsiaalsetele probleemidele - ülelinnastumine, tööpuudus, slummides vohav kuritegevus jne. Tekivad gerilja-rühmitused, mis hakkavad valitsuse vastu võitlema. Vastulöögiks loob valitsus eliitüksuse, mis peaks igasuguse vastupanu maha suruma. Kazuki Fuse on selle üksuse üks liige. Ühel missioonil ei suuda ta õigeaegselt kamikaze-missioonil olevat noort tüdrukut tappa ning too õhkib ennast tema ees, see viib ta eemaldamiseni üksusest. Kui Fuse tüdruku hauda külastab kohtub ta seal tema õega, kuid tuleb välja, et nende kohtumise taga pole mitte saatus...

Eliitüksus aktsioonis

Esimesena asjana hämmastas mind selle anime juures pildi ilu, kõik oli lihtsalt suurepäraselt ja detailirikkalt joonistatud. Samas pole ma ka mingi eriline asjatundja anime alal, et nüüd sellist külge kiitusega üle valada. Kuid siiski oli väga hästi joonistatud hehe. Stoori haaras kohe kaasa, kuid siiski peab mainima, et tegevustik oli suhteliselt keeruline (kogu see valitsuse ja erinevate osakondade suhted) ja päris raske on midagi selle kohta öelda, et sa midagi erilist ei spoiliks. Peale selle oli stoorile külge poogitud Punamütsikese ja hundi lugu, mis mõnusalt lõpus peateemaga kokku jooksis. Tegelased olid samuti hästi välja kirjutatud - sul peab süda seest eemaldatud olema, kui finaali emotsionaalsus sinust jagu ei saa. Eilne emotsionaalne goot sealt Superstaari saatest oleks kindlasti ajud välja lasknud ic.

Fuse ja Kei
"...and then the Big Bad Wolf devoured up Little Red Riding Hood."

Siinkohal palun ka tegelt abi ühe anime tuvastamisel. Mulle millegipärast tulid "Jin-roh" vaatamisel mingid klipid silme ette - seal oli vist mingisugune kummituselaev ja mäletan, et seal vist inimesed jõid mingit jooki ja siis suust hakkas vahtu tulema ja nad mingiteks vaimudeks/zombideks/kelleksiganes muutusid. Mingi poiss oli seal vist kangelane veel, koeraga äkki? Ei meenugi midagi erilist rohkem, nägin seda päris ammu, 90ndate keskpaik, et kui keegi tunneb ära, siis võiks aidata.

Igatahes "Jin-Rô / The Wolf Brigade" saab küll:
9/10

IMDb
Trailer

See skeem aitab paremini mõista filmi tegevustikku

Nii, toimub siis juba teist korda selline väga armas üritus, kuhu plaaniski endal minna on. Kodukas on vist veel nokitsemise all, kuna seal osadel filmidel algusajad ja toimumiskohad samad ning osadel pole üldse mingit algusaega märgitud. Suutsin veits infot kokku sealt koguda muidugi, ajalisse järjestusse ka pandud:
UPDATE!

NELJAPÄEV, 22.03

19:00 PAANI LABÜRINT / EL LABERINTO DEL FAUNO / Guillermo del Toro / Mehhiko-Hispaania 2006 / 1.52 F
21:30 Avapidu


REEDE, 23.03

Suur saal

19:00 METSIK PLANEET / LA PLANÈTE SAUVAGE / René Laloux / Prantsusmaa-Tšehhoslovakkia 1973 / 1.12 F
21:00 PÜSI VAIKSELT / LIE STILL / Sean Hogan / Suurbritannia 2005 / 1.20 * H
23:00 SHEITAN / Kim Chapiron / Prantsusmaa 2006 / 1.35 H

Väike saal

22:30 NEKROMANTIK / Jörg Buttgereit / Saksamaa 1987 / 1.15 * HH
00:30 ZOMBI, ENESEKAITSE RÜNNAKRÜHM / ZOMBIE JIETAI / Naoyuki Tomomatsu / Jaapan 2006 / 1.20 * H


LAUPÄEV, 24.03

Suur saal

15:00 PÕRGUVÄRAV / THE ENTRANCE / Damon Vignale / Kanada 2006 / 1.21 H
17:00 HEAVY METAL / Gerald Potterton, Jimmy T. Murakami / Kanada 1981 / 1.30 F
19:00 VIIMANE MAJA METSAS / IL BOSCO FUORI / Gabriele Albanesi / Itaalia 2006 / 1.25 *HH
21:00 MURTUD / BROKEN / Adam Mason, Simon Boyes / Suurbritannia 2006 / 1.30 * HH
23:00 SIID / GUI SI / Su Chao-pin / Taivan 2006 / 1.55 H

Väike saal

13:00 Briti horrori eriprogrammi teemaline loeng ja avalik diskussioon
22:30 OHT / THREAT / Matt Pizzolo / USA 2006 / 1.20 * H
00:30 HELLEVAATOR / GUSYA NO BINZUME / Hiroki Yamaguchi / Jaapan 2003 / 1.36 * H

PÜHAPÄEV, 25.03

Suur saal

13:00 KOLMANDA PLANEEDI SALADUS / TAINA TRETEI PLANETÕ / Roman Kašanov / N-Liit 1981 / 0.48 * P
14:30 KOERSÕDURID / DOG SOLDIERS / Neil Marshall / Suurbritannia 2002 / 1.45 H
17:00 NÕIUTUD LILLED / WICKED FLOWERS / Torico / Jaapan 2006 / 1.25 * F
19:00 VÕÕRAS VERI / COISA RUIM / Tiago Guedes, Frederico Serra / Portugal 2006 / 1.40 H
21:00 FRANKENSTEINI NEEDUS / THE CURSE OF FRANKENSTEIN / Terence Fisher / Suurbritannia 1957 / 1.22 H


EESTI MEEDIAKUNSTIKE ÜHINGU (MARTU) ERIPROGRAMM “SELETAVAD ASJAOLUD”
Reedest pühapäevani kell 15:00 kuni õhtuste filmilinastusteni Haapsalu Kultuurikeskuse väikeses saalis*

* - film linastub videokandjalt.

F – fantaasia, lubatud alates 14. eluaastast, noorematele ainult koos täiskasvanud saatjaga
H – horror, film lubatud alates 16. eluaastast
HH – karm horror, film lubatud alates 18. eluaastast
P - perefilm
Korraldajatel on õigus nõuda soodustust ja vanust tõendavaid dokumente.

Suures saalis linastuvad filmid on eestikeelse tõlkega, kohapeal reaalajas näidatavate subtiitritega.

Mõndasid muidugi näinud, kuid ei jätaks kasutamata võimalust ka neid suurelt ekraanilt näha. Horror-sõpradele muidugi kohustuslik üritus! Näeme seal!

http://www.poff.ee/haapsalu

Režishöör: Ji-woon Kim
Osades: Byung-hun Lee, Jeong-min Hwang, Yu-mi Jeong, Ku Jin, Roe-ha Kim, Gi-yeong Lee jt.
Filmi pikkus: 120 min.

One fine spring day, a disciple looked at some branches blowing in the wind. He asked his master: "Master, are the branches moving or is it the wind?" Not even glancing to where his pupil was pointing the master smiled and said: "That which moves is neither the branches nor the wind... it's your heart and mind."

Jätkan sama rida, ikka on tegu Lõuna-Korea linatükiga. Põhjus muidugi lihtne - eelmised filmid lihtsalt niivõrd positiivselt on mind üllatanud, et ei saa enam pidama. Lavastajaks on Ji-woon Kim, kelle eelmist teost "Janghwa, Hongryeon / A Tale of Two Sisters" paigutan mina kategooriasse: "meistriteos". Räägivad muidugi, et tüübi vanemad filmid olid paremad. Eks näis, eks näis. Ootab ju "Choyonghan kajok / The Quiet Family" mul siin ka ära vaatamist. Saan ka siis ehk sõna sekka öelda.


Sun-woo saab bossilt käsu valvata tema uut tüdruksõpra Hee-soo'd, kuna kahtlustab, et ta võib petta teda. Kui Sun-woo peaks kahele peale sattuma, siis peab ta ka kahe elud lõpetama. Nagu ikka armub peategelane tüdrukusse ja sattudes peale Hee-soo'le ja tema "sõbrale" ei suuda ta neid tappa. Kui boss sellest kuuleb käsib ta enda käsilastel Sun-woo tappa. Tüübil õnnestub siiski põgeneda gängsterite käest ja asub kätte maksma kõigile ja kõigele.


Nonii. Selle filmi võib ka tegelikult mõtteliselt kaheks jagada. Tegeles ju esimene pool vaikselt teema arendusega - Sun-woo kiindumine Hee-soo'sse. Kogu see esimene pool jäi minuarust suhteliselt aeglaseks, nagu idee oli olemas kuhu suunduma peab, kuid siiski oli nagu jõle palju täitematerjali vahele topitud. Teine pool aga, kui Sun-woo alustab kättemaksmist enda endisele bossile, võtab siiski tempo mõnusalt üles. Kohati tuleb isegi meelde "Oldboy". Tüüp, kättemaks kinnisideeks, notib maha järjest rohkem gängstereid ja muid loomasid, kuni jõuab "lõpubossini". Võibolla oleks kogu see lõpp veelgi dramaatilisem tundunud, kui režishöör oleks rohkem arendanud Sun-woo ja Hee-soo suhet. Kuid mida mina ka tean. Eriti meeldis veel see, et lõpp jäi nagu lahtiseks - kas tõesti kujutas Sun-woo kogu pulli endale ette? Kommentaariribal oli Ji-woon Kim öelnud, et ta tahtis selle lõpustseeniga näidata, et Sun-woo võitles rohkem ise-endaga kui teistega ja, et näidata helgemaid hetki tema elust. Väga armas.

8/10
IMDb

One late autumn night, the disciple woke up crying. So the master asked the disciple: "Did you have a nightmare?" "No." "Did you have a sad dream?" "No," said the disciple, "l had a sweet dream." "Then why are you crying so sadly?" The disciple answered quietly, while wiping his tears: "Because the dream l had can't come true."

Režishöör: Joon-ho Bong
Osades: Kang-ho Song, Sang-kyung Kim, Roe-ha Kim, Jae-ho Song, Hie-bong Byeon, Seo-hie Ko, No-shik Park jt.
Filmi pikkus: 132 min.

Joon-ho Bong'i viimane film "Gwoemul / The Host" rokkis viimati meil siinsamas PÖFFil. Mulle see film väga meeldis. Esialgu koletisehorrorina reklaamitud teos osutus tegelikult väga mõnusaks humoorikaks peredraamaks, koletis jäigi teisejärguliseks. Võtsin nüüd siis ette tema vanema linatüki "Salinui chueok", mis põhineb tõsielulistel sündmustel.

Uurijad ülekuulamas kohalikku ullikest

Kohaliku politseijaoskonna uurija Park Doo-man on nõutu - leitakse juba teine vägistatud/tapetud noor naine. Ta üritab iga hinna eest süüdlast tabada ja pea liigseks ka veidike asitõendeid võltsida, et igale kahtlusalusele mõrvad peale suruda. Talle saadetakse pealinnast Seoulist abiks osav ja oma asja täielikult tundev detektiiv Seo Tae-yoon. Mida rohkem laipasid välja ilmub, seda vähem hakkavad "linnapolitseinikku" võtted erinema "külapolitseiniku" omadest.


Peaks mainima, et kui film oli kuskil pool tunnikest käinud juba, siis mõtlesin ma, et huvitav, miks oli IMDb's žanridest ära märgitud draama ja müsteerium. Oli ju film selline mõnusalt koomiliste situatsioonidega ja tegelastega. Kuid mida rohkem tegevustik arenes, seda rohkem võttis võimust film tumedam pool - huumor lükati kõrvale ja draamaliin võttis ohjad enda kätte. See väga hea lüke oli. Suurepärased näitlejatööd ja kinematograafia on selle filmi tugevaimad küljed. Eriti paistab silma Kang-ho Song rollitäitmine. Tüüp juba "Gwoemulis" andis endast maksimumi, kuid siin ületab ennast mitmekordselt... aga nagu mainitud, siis ega teisedki enda tööd halvasti ei tee. Lugesin veel, et Korea inimestele oli film veel eriti südamelähedane, kuna andis võimalikult täpse pildi 80ndate olust, kui riik veel sõjaväe-režiimi all ja seriaal, mida uurijad ülekuulamise ajal telekast vaatavad, oli üks populaarsemaid detektiiviseriaale üldse - lasti televisioonis pea 20 aastat.

Millegipärast on IMDb's movie connections all "Biyeolhan geori / A Dirty Carnival". Sai ka see film mõniaeg tagasi ära vaadatud. Samasse kategooriasse ma neid ei lahterdaks, kuid hinnet peavad küll mõlemad filmid samat jagama.

10/10
IMDb

Režishöör: Chao-Bin Su
Osades: Chen Chang, Chun-Ning Chang, Bo-lin Chen, Yosuke Eguchi, Barbie Hsu, Kar Yan Lam, Kevin S. Smith jt.
Filmi pikkus: 108 min.

"The World's First Caught Spirit"

Olen siin tegelikult viimasel ajal päris kõvasti Aasia filmide lainel olnud, kahjuks pole aga erilist viitsimist või motivatsiooni siia blogisse midagi kirjutada. Antud filmiga ei lähe ma samuti kaugele, nimelt on teos Taivanist. Peamisteks põhjusteks muidugi, miks ma selle ette võtsin, olid muidugi filmisõprade Trashi ja Tauri filmi ülistavad postid. Omamoodi pühitsesin "Guisiga" sisse ka uue härrade LCD-teleri, mis meie elamisse sattus.

Teadlaste rühm on suutnud vangistada ühe noore poisi vaimu. Teda hoitakse uue tehnoloogia (reaalselt eksisteeriv menger sponge) abil ühes mahajäetud maja toas kinni. Et välja selgitada, kust poisi hing pärit on ning miks ta üldse seal on (keskusmiksmilleks), kutsutakse appi superpolitseinik Ye Qi-Dong, kes oskab huultelt lugeda ja relvaga täpselt lasta.

Nagu teada on õudusfilmitraditsioonid läänes ja idas erinevad. Läänes armastatakse siiamaani hullunud eraldatud kohtades elavatest maniakkidest rääkida (kuigi j-horrori buum on viimasel ajal filmidele tohutu jälje ka sealpool jätnud) ning Aasias on meeldib kõigile mustade juustega vaimud, kes on surnud suure vihaga ja nüüd soovivad kõigile halba. "Guisi" tegelikult oskuslikult suudab võtta parimad küljed juba suht ära leierdatud Aasia horrorist ning lisab juurde näts draamat, ulmet ja võmmikat ja tulemus, peaks mainima, on ikka päris veenev. Mis mulle istus oli, et lõpust oli ära jäetud juba totaalseks juustuks muutumas suurem sisupööre. Miskipärast ma juba filmi keskel mõtlesin igasuguseid totraid stsenaariumeid tegevuse seletamiseks välja, kuid nagu välja tuli, siis siiski suhteliselt asjata. Ja kogu see siiditeema? Öeldi ju filmis, et siid seob kahte hinge, leian, et siidi asemel oleks võinud olla ka suvaline lõng, mõtet ta muutnud ei oleks. Viriseks muidugi üpris juustuste ja odavalt lahendatud arvutiga tehtud effektide pärast, mida õnneks ülemäära palju ei olnud. Emotsionaalne ja armas lõpp siiski korvas paljugi.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et erilisi muudatusi mu Aasia horrori topis ei tee. Oli mõningate uudsete ideedega hea film, kuid siiski mitte suurepärane. Siiski kardan, et sellel filmil on potensiaali varsti silma jääda mõnele Mikidemaa produtsendile, kes soovib seda ka enda kaasmaalaste silmadele töödelda.

7/10
IMDb

Selline näeb siis välja see nö. "Mengeri jurakas"