Režishöör: Ji-woon Kim
Osades: Byung-hun Lee, Jeong-min Hwang, Yu-mi Jeong, Ku Jin, Roe-ha Kim, Gi-yeong Lee jt.
Filmi pikkus: 120 min.
One fine spring day, a disciple looked at some branches blowing in the wind. He asked his master: "Master, are the branches moving or is it the wind?" Not even glancing to where his pupil was pointing the master smiled and said: "That which moves is neither the branches nor the wind... it's your heart and mind."
Osades: Byung-hun Lee, Jeong-min Hwang, Yu-mi Jeong, Ku Jin, Roe-ha Kim, Gi-yeong Lee jt.
Filmi pikkus: 120 min.
One fine spring day, a disciple looked at some branches blowing in the wind. He asked his master: "Master, are the branches moving or is it the wind?" Not even glancing to where his pupil was pointing the master smiled and said: "That which moves is neither the branches nor the wind... it's your heart and mind."
Jätkan sama rida, ikka on tegu Lõuna-Korea linatükiga. Põhjus muidugi lihtne - eelmised filmid lihtsalt niivõrd positiivselt on mind üllatanud, et ei saa enam pidama. Lavastajaks on Ji-woon Kim, kelle eelmist teost "Janghwa, Hongryeon / A Tale of Two Sisters" paigutan mina kategooriasse: "meistriteos". Räägivad muidugi, et tüübi vanemad filmid olid paremad. Eks näis, eks näis. Ootab ju "Choyonghan kajok / The Quiet Family" mul siin ka ära vaatamist. Saan ka siis ehk sõna sekka öelda.
Sun-woo saab bossilt käsu valvata tema uut tüdruksõpra Hee-soo'd, kuna kahtlustab, et ta võib petta teda. Kui Sun-woo peaks kahele peale sattuma, siis peab ta ka kahe elud lõpetama. Nagu ikka armub peategelane tüdrukusse ja sattudes peale Hee-soo'le ja tema "sõbrale" ei suuda ta neid tappa. Kui boss sellest kuuleb käsib ta enda käsilastel Sun-woo tappa. Tüübil õnnestub siiski põgeneda gängsterite käest ja asub kätte maksma kõigile ja kõigele.
Nonii. Selle filmi võib ka tegelikult mõtteliselt kaheks jagada. Tegeles ju esimene pool vaikselt teema arendusega - Sun-woo kiindumine Hee-soo'sse. Kogu see esimene pool jäi minuarust suhteliselt aeglaseks, nagu idee oli olemas kuhu suunduma peab, kuid siiski oli nagu jõle palju täitematerjali vahele topitud. Teine pool aga, kui Sun-woo alustab kättemaksmist enda endisele bossile, võtab siiski tempo mõnusalt üles. Kohati tuleb isegi meelde "Oldboy". Tüüp, kättemaks kinnisideeks, notib maha järjest rohkem gängstereid ja muid loomasid, kuni jõuab "lõpubossini". Võibolla oleks kogu see lõpp veelgi dramaatilisem tundunud, kui režishöör oleks rohkem arendanud Sun-woo ja Hee-soo suhet. Kuid mida mina ka tean. Eriti meeldis veel see, et lõpp jäi nagu lahtiseks - kas tõesti kujutas Sun-woo kogu pulli endale ette? Kommentaariribal oli Ji-woon Kim öelnud, et ta tahtis selle lõpustseeniga näidata, et Sun-woo võitles rohkem ise-endaga kui teistega ja, et näidata helgemaid hetki tema elust. Väga armas.
8/10
IMDb
One late autumn night, the disciple woke up crying. So the master asked the disciple: "Did you have a nightmare?" "No." "Did you have a sad dream?" "No," said the disciple, "l had a sweet dream." "Then why are you crying so sadly?" The disciple answered quietly, while wiping his tears: "Because the dream l had can't come true."
Sun-woo saab bossilt käsu valvata tema uut tüdruksõpra Hee-soo'd, kuna kahtlustab, et ta võib petta teda. Kui Sun-woo peaks kahele peale sattuma, siis peab ta ka kahe elud lõpetama. Nagu ikka armub peategelane tüdrukusse ja sattudes peale Hee-soo'le ja tema "sõbrale" ei suuda ta neid tappa. Kui boss sellest kuuleb käsib ta enda käsilastel Sun-woo tappa. Tüübil õnnestub siiski põgeneda gängsterite käest ja asub kätte maksma kõigile ja kõigele.
Nonii. Selle filmi võib ka tegelikult mõtteliselt kaheks jagada. Tegeles ju esimene pool vaikselt teema arendusega - Sun-woo kiindumine Hee-soo'sse. Kogu see esimene pool jäi minuarust suhteliselt aeglaseks, nagu idee oli olemas kuhu suunduma peab, kuid siiski oli nagu jõle palju täitematerjali vahele topitud. Teine pool aga, kui Sun-woo alustab kättemaksmist enda endisele bossile, võtab siiski tempo mõnusalt üles. Kohati tuleb isegi meelde "Oldboy". Tüüp, kättemaks kinnisideeks, notib maha järjest rohkem gängstereid ja muid loomasid, kuni jõuab "lõpubossini". Võibolla oleks kogu see lõpp veelgi dramaatilisem tundunud, kui režishöör oleks rohkem arendanud Sun-woo ja Hee-soo suhet. Kuid mida mina ka tean. Eriti meeldis veel see, et lõpp jäi nagu lahtiseks - kas tõesti kujutas Sun-woo kogu pulli endale ette? Kommentaariribal oli Ji-woon Kim öelnud, et ta tahtis selle lõpustseeniga näidata, et Sun-woo võitles rohkem ise-endaga kui teistega ja, et näidata helgemaid hetki tema elust. Väga armas.
8/10
IMDb
One late autumn night, the disciple woke up crying. So the master asked the disciple: "Did you have a nightmare?" "No." "Did you have a sad dream?" "No," said the disciple, "l had a sweet dream." "Then why are you crying so sadly?" The disciple answered quietly, while wiping his tears: "Because the dream l had can't come true."
0 Responses to 'Dalkomhan insaeng / A Bittersweet Life (2005)'
Postita kommentaar