Maljukgeori janhoksa / Once Upon a Time in High School: Spirit of Jeet Kune Do (2004)

Režishöör: Ha Yu
Osades: Sang-woo Kwone, Jeong-jin Lee, Ga-in Han, Hyo-jun Park, Won-kwon Kim, Jong-hyeok Lee jt.
Filmi pikkus: 116 min.

Ha Yu'lt on see siis teine film, mida ma näinud olen. Eelmine "Biyeolhan geori / A Dirty Carnival" jäi millegipärast blogisse sisse kandmata, kuid julgen soovitada seda igaühele. Võtsin siis veel ette sellele eelnenud filmi "Maljukgeori janhoksa / Once Upon a Time in High School: Spirit of Jeet Kune Do". Sellest pika nimega teosest ei osanud alguses midagi arvata - selline tavaline noortega koolilugu? See ei oleks eriti erutanud. Suur oli aga mu üllatus, kuidas film lahti rulludes mind lihtsalt kaasa haaras ja väsimus oli järsku kadunud - kell näitas esimest öötundi hõkk.


1978. Hyun-soo asub õppima uude kooli, kus valitseb range kord ning õpilaste käitumist hoiavad ohjes sõjaväelased, samuti on õpetajatel lubatud õpilasi füüsiliselt noomitada eksimuste pärast. Peale selle vohab veel jõhker kooliterror, poisid on moodustanud kambad, kes omavahel pusklevad ja nõrgematelt raha välja poogivad. Muidugi ei puudu koolist ka üleüldine riigis valitsev Bruce Lee maania, vahetunnid põhiliselt sisutataksegi tema filmide järeletegemisega. Hyun-soo saab kiirelt sõbraks oma klassi kõige kõvema löömamehega, kellega koos käiakse koos diskodel ja niisama aega parajaks löömas. No ja loomalikult tuleb varsti mängu tüdruk, kellesse mõlemad kutid armuvad ja hea sõprus muutub tasapisi vaenuks.


Filmi algusstseen, kuidas poisid kõik kinos on ja parajasti ekraanilt Bruce Lee mitmekümne tüübiga korraga kakles, tuletas tegelikult meelde mulle lapsepõlve. Oli ju naabripoisil ümbruskonnas ainuke videomakk tol ajal ja põhilise vaba aja sisutasimegi Bruce Lee ja Küborg võmmide vaatamisega. Peale selle oli igal teisel matsil seljas Bruce Lee pildiga särk, lasin ka emal kummipildi särgile triikida. Kuid kõige suuremaks varanduseks oli kuskilt saadud karateõpik, kus Bruce Lee isiklikult oli piltide peal. Kui ma nüüd meenutan siis oli selle välimus küll selline, et seda oli paljundatud paljundatud paljunduse pealt, selline hallikad pildid jne. Vot see oli kuld, poistega sai pidevalt lööke sealt maha tehtud. Nii palju siis minu lapsepõlvest. Filmis oli peategelane muidugi samasugune, toas plakatid seinal ja mitu karateõpikut sahtlis, kuid siiski vältis tema igasuguste konfliktide tekkimist. Film oligi tegelikult kahekihiline, üks rääkis meile tolle aja vägivaldsest koolielust ja teine keskendus armukolmnurgale Hyun-soo, Woo-shik ja Yu-jin vahel. Domineerivamaks pooleks jäi siiski kooliteema, mis võibolla oligi see, mis mõnusalt kaasa haaras endaga. Sinna vahele oli pikitud ka veidike huumorit, eriti jäi meelde tüüp nimega Hamburger, kes äritses pornoajakirjadega, et enda õppemaksu tasuda - super näitlejatöö lihtsalt. Filmi lõpupooles tuli jõuliselt sisse aga action ja algasid suurepärased võitlusstseenid, silma lausa puhkas, lihtsalt niivõrd reaalselt oli kogu koreograafia lahendatud. Võiks kokkuvõtteks öelda, et reaalsus oligi see, mis mind selle filmi puhul kõige rohkem mõjutas ja mainiks, et Ha Yu nime jätan küll nüüd meelde, veel suurepäraseid filme!

Viimasel ajal nähtutest üks parimaid. Annaks isegi rohkem, kui see võimalik oleks...
10/10
IMDb

Bruce "Hamburger" Lee