2. Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival

Nonii, olen veel elus ja lõpuks ometi kodus. Mõtlesin, et kirjutaks näts enda muljetest siis...

Pidime kohale jõuda Reedel esimese filmi algusajaks, kahjuks aga ei saanud sõber sõjast nii kiirelt välja, siis jäi esimene film (animatsioon "La planete sauvage") ära. Haapsallu jõudes ei suutnud me koheselt majutuskohta üles leida ja seetõttu hilinesime veits "Lie Still" seansile. Õnneks aga jauras enne filmi algust lava peal mingi tüüp inglise keeles. Õõvajuttu luges vist, kuid tänu oma aktsendile oli publiku reaktsioon oodatust erinev, kõik naersid ja itsitasid pidevalt. Film ise oli suht kräpp. Minimaalsete vahenditega tehtud tondijutt. Kohe üldse ei mõjunud ja väsimus peksis ka labidaga pähe. Selline veider tegevustik, mis nagu lõi soodsa pinnase lõputwistile. Seda muidugi ei tulnudki - laks ja the end. Hirmus narrimine ikka.

Festivali üks popimaid filme - NEKRomantik.

Kuigi olin "Nekromantikut" ennem näinud, jätsin siiski "Sheitan" seanssile minemata ja otsustasin nekrofiilia kasuks. Film oli väikses saalis ja publikut ikka jagus sinna. Sain enamvähem korraliku koha enda rõdule. Taavi Eelmaa juhatas sisse. Rääkis, et kunagi oli Armastus ja Anarhia festivalil film bännitud ja siis olid tegijad sunnitud seda Eestisse tulema näitama, kinos Eha veel toimus jant. Režishöör Buttergeit oli veel isiklikult kohal olnud, pluss veel tol ajal suht tundmatu John Woo. Ütles veel ka, et filmi ei tasu nii tõsiselt võtta, et tegelikult on suht humoorikas. Lausa lust oli paarisaja inimesega seda vaadata, pidevalt itsitati ja naerupursked polnud harvad. Muide EE: Areenis oli "Nekromantik" kohta ka päris mõnus artikkel, vot siin.

Proovisin mobiiliga pilti teha, enamvähem õnnestus. HÕFFi maskott.

Peale seda tuli "Zonbi jieitai / Zombie, Self-Defense Force". Kuna olin seda ennem näinud, siis lubasin endale enne seanssi paar õlut organismi sisse. Eriti lõbus oli seda suurelt ekraanilt ikka näha. Meeleolu oli hea ja väsimus naks kadunud ka. Õhtu nael minujaoks! Sõpradele ka meeldis. Päev lõppes suht öösel, läksime tegime pubis veel mõned õlled ja kerisime kookonisse ära.

Teisel päeval oli super ilm ikka Haapsalus, keegi vist radiaatori sisse unustas. Sai päikse käes magu ja kopse mürgitatud erinevate vahenditega. Härrasmehelikult hilinesime järjekordselt seansile. Filmiks oli kanadalaste"The Entrance". Tundus selline väga soliidne saagilik horror. Aga see päike mult vist mõistuse viis, ma ei suutnud üldse filmis toimuvast midagi jagada. Lõpp oli juba täielik wtf, viibisin teises dimensioonis vist vahepeal. Seda tulebki teinekord uuesti vaadata. Plusspunktid muidugi heli eest, korralikult kriiskavad helieffektid ikka mitu korda suutsid mind häirida.


Animatsiooni "Heavy Metal" olin kunagi ammu näinud. Paljad hästivarustatud tsikid ja veider tegevustik, suutsid erksana hoida. Sellele järgnenud Itaalia 2006. aasta horrorit "Il Bosco Fuori / Last House in The Woods" oli üks nendest, mis esmase uurimise järel väga huvi pakkusid. Enne alustamist rääkis filmi produtsent veel paar sõna juttu ja vastas küsimustele - väga muheda jutuga oli. Tr00 horrorfanatt. Film ise ka väga hea. Selline horrori kirjutamata reeglite järgi tehtud. Eeskujudeks mikide "Texas Chainsaw Massacre" ja Itaalia 70-80ndate slasherid. Piisavalt gore'i ja mõnusalt trippiv atmosfäär. Peale lõppu uurisin veel Kunstiakadeemia tudengite installatisooni. Päris kõhe oli, pikad pimedad koridorid, sünge muusika ja ekraanidelt tulevad videoklipid.

"Broken" pani jälle mul juba päikesest vaevatud aju keema. Nimelt tahtis mõistus vägisi sealt pealtnäha lihtsakoelisest tegevustikust midagi sügavamat leida (endajaoks mõtlesin ka midagi välja, kuid sellest teinekord). Lavastaja point jäigi tegelikult lõpus suht umbmääraseks. Muidu suht keskpärane paistis teine, algas samas mõnusalt effektselt (tsikk otsis endal naha alt ziletti, soolikad kõhust välja rippumas), kuid aeglane tegevustik ja sitad näitlejatööd (peaosaline/produtsent viibisid ka kohapeal, kuid ei õnnestunud neid kuulata, stiilselt järjekordselt hilinesin seanssile) vedasid asja kraavi.

Edasi otsustasin nö. friigifilmide kasuks väikses saalis, kuna "Guisi / Silk" oli nähtud juba. Esimene oli lo-fi draama "Threat". Tundus esmase uurimise järel päris mõnus pala, kuid tegelikult oli lausa omaette katsumus seda jälgida. Peetisime Izba't samal ajal. Asi oli muidugi ka selles, et alguses anti valikuvõimalused kuidas filmi jälgida, et 1. dialoog ja madala kvaliteediga muusika taustaks 2. muusika ja madala kvaliteediga dialoog taustaks või 3. ainult muusika. Valiti teine variant, mis osutus päris halvaks valikuks. Inimesi vähenes saalis pidevalt ja lõpuks jäigi saali ca 10 inimest. Lubasin endale, et vaatan selle normaalselt (arusaadava dialoogiga) ära ükskord.


Viimaseks filmiks jäigi japside "Gusha no bindume / Hellevator". Olin selleks ajaks juba suht veidras olekus ja film ise süvendas veel seda tunnet. See oli nagu halb seenetripi unenägu ja seda heas mõttes. Pidev WTF-moment ja sürrid tegelased. Filmi tegevustik toimus 90% liftis, mis vahepeal peatusi tegi ja inimesi sisse lasi - igal korrusel teatud elulaadi esindajad. Peaks mainima, et üks sarivägistajast tegelaskuju oli seal ikka üks creepymaid üldse. Pildi peal ka teda näha siin üleval.

Proovisin mobiiliga pilti teha, ei õnnestunud. Publik.

Öösel tähistasime veel (meie jaoks) festivali lõppu erinevate mürkidega ja lubasime järgmine aasta tagasi tulla. Suured tänud korraldajatele ka siinkohal, mõnusalt vaba ja sõbralik õhkkond oli ja suurepärased filmid. Tänks veel piletikontrolörile, kes mulle päevapassi asemel kogemata festivalipassi andis - olin siiski viisakas ristiinimene ja ei kasutanud juhust, et pühapäeval ka sellega kõik filmid ära vaadata.