Režissöör: Griff Furst
Osades: Mark Dacascos, Geoff Meed, Jennifer Lee Wiggins jt.
Filmi pikkus: 90 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1075746/
"The last man alive must battle a planet of the dead"
Kuna kinodesse on jõudmas kolmas suurem Richard Mathesoni ulmeromaani "I Am Legend" filmiversioon, siis on suhteliselt iseenesestmõistetav, et kuskilt ilmub välja ka b-versioon, mis püüab suurema nime haipi ja reklaamkampaaniat enda jaoks võimalikult kasulikuks muuta. Seda loomulikult kõige legemalt - pannes filmile sarnane nimi, et juhmimaid filmisõpru DVD-riiulite juures tillist tõmmata. "I Am Legend" + "Omega Man" = "I Am Omega" = järjekordne respekt b-filmitööstuse suunas...
Renchard peab ennast ainukeseks ellujäänuks peale tundmatu viiruse laastamistööd, mis inimesed verehimulisteks monstrumiteks muudab. Seda päevani kuni temaga võtab ühendust tundmatu tsikk, kes enda päästmist lunib.
Filmi poster, nagu ikka sellist filmide puhul, on väga paljulubav. Kuigi on juba teada, et b-filmide puhul on plakatid ja plaadikaaned kõige ilusamad, on antud film isegi väike erand. Kuigi mingeid zombivampiiride horde ja massivõtteid tegelikult ei ole, on filmi produktsiooniväärtus isegi üle keskmise. On valitud korralikud võttepaigad (isegi inimtühje tänavaid näitab), monstrumite grimm on asjalikult tehtud ja pildikvaliteetki lubab enamat kui tühipaljas b-käkk. Kahjuks aga tõmbavad teosele vee peale järjekordsed b-filmi klišeed - "keldrinäitlejad" teevad lubamatuid tegusid ja ilmeid ja räägivad seosetut juttu ning film kannatab kohutavalt paljude loogikavigade all, mida oli seekord aga nii palju, et see ei olnud enam isegi naljakas. Osade filmide puhul on muidugi selline asi taotuslik ja paistab kohe välja, et tegijad tegelikult irvitavad ka enda üle veidi. Selline asi on alati teretulnud. Aga seekord polnud mingit eneseirooniat tunda ja võib arvata, et stsenaarium lihtsalt põlve otsas otsast lõpuni korraga valmis kirjutatud ja pärast veidike vabat ruumi jäetud "keldrinäitlejatele" improviseerimiseks. Suur viga, mis muidu üpriski korraliku produktsiooniga filmi paari kuuga Selveri 25-krooniste DVD'de korvi lennutab.
Renchard peab ennast ainukeseks ellujäänuks peale tundmatu viiruse laastamistööd, mis inimesed verehimulisteks monstrumiteks muudab. Seda päevani kuni temaga võtab ühendust tundmatu tsikk, kes enda päästmist lunib.
Filmi poster, nagu ikka sellist filmide puhul, on väga paljulubav. Kuigi on juba teada, et b-filmide puhul on plakatid ja plaadikaaned kõige ilusamad, on antud film isegi väike erand. Kuigi mingeid zombivampiiride horde ja massivõtteid tegelikult ei ole, on filmi produktsiooniväärtus isegi üle keskmise. On valitud korralikud võttepaigad (isegi inimtühje tänavaid näitab), monstrumite grimm on asjalikult tehtud ja pildikvaliteetki lubab enamat kui tühipaljas b-käkk. Kahjuks aga tõmbavad teosele vee peale järjekordsed b-filmi klišeed - "keldrinäitlejad" teevad lubamatuid tegusid ja ilmeid ja räägivad seosetut juttu ning film kannatab kohutavalt paljude loogikavigade all, mida oli seekord aga nii palju, et see ei olnud enam isegi naljakas. Osade filmide puhul on muidugi selline asi taotuslik ja paistab kohe välja, et tegijad tegelikult irvitavad ka enda üle veidi. Selline asi on alati teretulnud. Aga seekord polnud mingit eneseirooniat tunda ja võib arvata, et stsenaarium lihtsalt põlve otsas otsast lõpuni korraga valmis kirjutatud ja pärast veidike vabat ruumi jäetud "keldrinäitlejatele" improviseerimiseks. Suur viga, mis muidu üpriski korraliku produktsiooniga filmi paari kuuga Selveri 25-krooniste DVD'de korvi lennutab.
0 Responses to 'I Am Omega (2007)'
Postita kommentaar