Planet Terror (2007)

Režissöör: Robert Rodriquez
Osades: Rose McGowan, Josh Brolin, Freddy Rodriquez, Marley Shelton, Bruce Willis, Michael Biehn, Tom Savini jt.
Filmi pikkus: 106 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt1077258/

"Humanity's last hope... Rests on a high power machine gun"

Rodriqueze ja Tarantino tribüüdist grindhouse-kinole tuututati igalpool, võibolla sellepärast oli film mul pikka aega "must see"-nimekirjas. Aganoh, rahaveskid ei jahvatanud piisavalt hästi ja õlised mikidemaa produtsendid otsustasid filmid eraldi kinodesse lasta Euroopas ja ka vist Ameerikas, kui ma ei eksi. See tegi muidugi meele kurvaks ja seetõttu sai filme vaatama mindud alles nüüd, kui Kosmoses soliidselt võileiva hinna eest neid näidatakse, paar kuud esilinastusest hiljem. Alustas Rodriqueze zombi splatter "Planet Terror" ja lõpetas pool tundi peale seansi lõppu alanud Tarantino "Death Proof".


Pärast ohtlike kemikaalide vallapääsemist kohalikus sõjaväebaasis nakatub suurem osa väikelinnast, muutudes lagunevateks elavateks surnuteks, keda iseloomustab tohutu agressiivsus ja isu inimliha järgi. Nüüd peavad oma jala kaotanud endine strippar Cherry ning tema kallim Wray ning käputäis teisi ellujääjaid astuma vastu tervele zombide armeele.


Zombi filmid on mulle alati väga meeldinud, seega oli "Planet Terror" kindlasti oodatum tükk. Rodriquez on kokku pannud traditsioonilise zombiloo, kust ei puudu nii huumor ega ka gore. Kõik oli omal kohal, kuid filmi lõppedes olin siiski tsipake pettunud. Pettunud kuna film tundus mulle veits ülepingutatud, võibolla sellepärast, et ma ei vaadanud seda kui exploitation'it, vaid kui Hollywoodi kommertsõuduskomöödiat. Režissöör proovis igatepidi jätta muljet nagu tegu oleks 60-70ndatel populaarsuse tipul olnud exploitation flick'iga, kuid minul, kes ka muidu selle žanriga ikka ja jälle tutvust teeb, jäi sellise punnitamise tõttu veits halb maik suhu. Kas need väljavõetud kaadrid ja räpane pildikvaliteet andsid üldse midagi sellele lõbusale zombijandile juurde? Minu vastus igatahes on - ei. Veel üks asi, mis mulle ei meeldinud, oli Tarantino väike kõrvalosa. Nii mõttetut karakterit ma pole juba ammu kuskil silmanud, ei päästnud teda ka Tarantinole omane suuvärk. Hea, et tal vähemalt munn otsast mädanes hehe. Kogu selle vingumisega muidugi ei taha ma öelda, et tegu oli halva filmiga. Üle keskmise horror-komöödia, kus verd ja nalja saab kordamööda soliidsetes kogustes mööda nägu, kuvaldaga. Lisapunktid ka muidugi (ainukese?) libatraileri eest - "Machete", millest mina juba täispikka filmi ootan!

7/10