Boksuneun naui geot / Sympathy for Mr. Vengeance (2002)

Režissöör: Chan-wook Park
Osades: Kang-ho Song, Ha-kyun Shin, Du-na Bae, Ji-eun Lim, Bo-bae Han jt.
Filmi pikkus: 121 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0310775/

"Revenge Was Never This Sweet"

Kõigepealt tuleb vabandada mu suurimate fännide, Trashi ja Razieli ees, et viimasel ajal postitusi nii harva on tulnud. Teiseks tuleb kiita Rahva Raamatu uut filminurka, kust ma peale antud filmi Collector's Editioni ka Cronenberg'i "Scanners" ja Coscarelli "Bubba Ho-Tep" suutsin hankida. Sinna jäi veel muidugi mõnus ports igast huvitavaid plaate - näiteks Lenzi ülisitt, kuid tänu sellele ka huvipakkuv, "Incubo sulla città contaminata / Nightmare City", slasher klassikasse kuuluv "Maniac" jpm. Parki kättemaksu-triloogiasse kuuluva "Mr. Vengeance" otsustasin esimesena üle vaadata, kuna sellega on mul alati mingi jama olnud ja täielikult polnudki ära näinud - küll suutsin tõmmata mingisuguse hispaania-keelse ripi, millel oli pool filmi puudu, screeneri, kus tekst üleval nurgas passis jne.

Veidike nihu läinud inimröövist pajatava loo keskmes on Ryu, rohejuukseline, kurt-tumm tehasetööline, kellel on hädasti, peale seda, kui ta pättidest organi-äritsejate käest tüssu saab, oma õe neeruoperatsiooni jaoks rahhi tarvis. Koos oma vasakäärmuslasest tüdruksõbraga otsustavad nad röövida rikka ärimehe tütre, et temalt hiljem kopsakas rahasumma välja pressida. Plaan hea, kuid kaasa toob see üpriski halvad tagajärjed.


Parki kättemaksu-triloogias on mulle siiamaani enim istunud viimane ehk siis "Lady Vengeance". "Sympathy for Mr. Vengeance" tema kohta ei ohusta, pigem pistaks ta ühele pulgale "Oldboy"-ga. Ülelastud naise kättemaks oli kordi (liialdan) stiilsem ja silmale ilusam vaadata kui näiteks 15 aastat vangis hoitud Oh dae-su või lapse kaotanud (järjekordselt suurepärase) Kang-ho Songi tagasitegemist. Eks ta maitse asi ole samas. Suurepärased filmid on kõik kolm. Esimese hooga tundus "Sympathy for Mr. Vengeance" ülejäänud kolmest rohkem eksperimentaalsem, sellega tahan öelda seda, et väga palju esines mittevajalikele detailidele, kuid samas sügavalt ja kaunilt üles võetud kaadreid. Eelnev asendaski mõnesmõttes nappivat dialoogi, jättes ruumi näitlejate ilmetele ja kehakeelele.


Nagu ikka oli kahe mehe kättemaksuteekonnal raske võtta seisukohta, et kummale tegelasele meie sümpaatia siis kuuluma peab. Kas Ryu'le, kes proovib kõik-võimalike viisidega päästa enda surevat õde või Dong-jin'le, kelle viib hullumiseni enda armastatud tütre surm. Chan-wook Park näitabki mõlema mehe kannatusi ja vaeva neutraalselt, et iga vaataja saaks filmi lõppedes endalt küsida, kas nii siis pidigi minema?

Kiitma peab ka DVD'd. Korraliku pildi ja heli (valida saab DTS Digital Surround 6.1, Dolby Digital 5.1-EX Surround, Dolby Digital 5.1 Audio ning loomalikult kahe-kanalise heli vahel) varustatud plaadiga sai karbi vahel kaasa veel väikese voldiku mõtetega ühelt filmikriitikult ja väikese Tartan kataloogi.

7/10

Mees suurepäraste filmide tagant