Režissöör: George Sluizer
Osades: Bernard-Pierre Donnadieu, Gene Bervoets, Johanna ter Steege jt.
Filmi pikkus: 107 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0096163/
Filmi olen silmanud igalpool horror-sõprade lemmikfilmide nimistus. Noh, pikka aega oli tahtmine ka ise see Euroopa kino pärl ära vaadata, kuid mingi häda läbi suutsin peale sattuda vaid 5 aasta hiljem tehtud amerikaniseeritud variandi peale, mis ausaltöeldes oli suhteliselt mittemidagiütlev minujaoks. Polnud just jube aga ka mitte midagi erilist ja uut. Kiefer Sutherlandi ma ka ei salli brr. Huvi selle Hollandi filmikese vastu siiski püsis, kuni päevani, mil avanes võimalus üle vaadata.
Rex ja Saskia on noorpaar, kes on parasjagu teel Prantsusmaale, et seal aeg maha võtta mõneks ajaks. Bensiinijaamas peatust tehes aga kaob Saskia jäljetult. Kolm aastat hiljem pole Rex ikka veel neiu kaotusest üle saanud ning jätkab tema otsinguid, kuni päevani, mil temaga võtab ühendust väidetav inimröövija.
Horror kategooriasse seda filmi mina ei liigutaks, pigem oli see selline sünge ja omapärase ülesehitusega thriller. Filmi vaataja saab alguses kõvasti rohkem teada röövist kui Rex, kuid see ei tõmba pinget ega põnevust üldsegi alla. Film jälgib kõrvalliinina keemiaõpetaja Raymondi elu ja kuidas ta valmistub röövima inimest, pealiin aga murest murtud Rexi ja tema katseid kõik teha, et Saskia leida. Pahategelast, kes meenutas mulle näojoonte ja soengu poolest väga Eesti industrialmetalli ebajumalat Bonne't, näidatakse aga nagu tavalist inimest meie endi keskelt, kes vajab enda elusse lihtsalt rohkem vürtsi ning sümpaatia tema suhtes on kerge tekkima. Sümpaatia on võibolla palju öeldud, kuid tema motiive on küll kerge mõista. Kui Rex temaga lõpuks kohtub mõistab ka temagi kuivõrd intelligentse ja sümpaatse konnasöödikuga tegelikult tegu on ja koos visatakse isegi nalju Prantsusmaa ja Hollandi perenimede üle. Ameerika versioonis oli lõpp mõttetult aktsiooniga üle käkerdatud, siin aga toimis konkreetne ja mõnevõrra šokeeriv lõpplahendus aga täiuslikult. Spoilerdama ei hakka, kuid kes näinud on filmi, siis on selline asi minujaoks üks suuremaid foobiaid, fakin tafefoobia.
Rex ja Saskia on noorpaar, kes on parasjagu teel Prantsusmaale, et seal aeg maha võtta mõneks ajaks. Bensiinijaamas peatust tehes aga kaob Saskia jäljetult. Kolm aastat hiljem pole Rex ikka veel neiu kaotusest üle saanud ning jätkab tema otsinguid, kuni päevani, mil temaga võtab ühendust väidetav inimröövija.
Horror kategooriasse seda filmi mina ei liigutaks, pigem oli see selline sünge ja omapärase ülesehitusega thriller. Filmi vaataja saab alguses kõvasti rohkem teada röövist kui Rex, kuid see ei tõmba pinget ega põnevust üldsegi alla. Film jälgib kõrvalliinina keemiaõpetaja Raymondi elu ja kuidas ta valmistub röövima inimest, pealiin aga murest murtud Rexi ja tema katseid kõik teha, et Saskia leida. Pahategelast, kes meenutas mulle näojoonte ja soengu poolest väga Eesti industrialmetalli ebajumalat Bonne't, näidatakse aga nagu tavalist inimest meie endi keskelt, kes vajab enda elusse lihtsalt rohkem vürtsi ning sümpaatia tema suhtes on kerge tekkima. Sümpaatia on võibolla palju öeldud, kuid tema motiive on küll kerge mõista. Kui Rex temaga lõpuks kohtub mõistab ka temagi kuivõrd intelligentse ja sümpaatse konnasöödikuga tegelikult tegu on ja koos visatakse isegi nalju Prantsusmaa ja Hollandi perenimede üle. Ameerika versioonis oli lõpp mõttetult aktsiooniga üle käkerdatud, siin aga toimis konkreetne ja mõnevõrra šokeeriv lõpplahendus aga täiuslikult. Spoilerdama ei hakka, kuid kes näinud on filmi, siis on selline asi minujaoks üks suuremaid foobiaid, fakin tafefoobia.
7/10
0 Responses to 'Spoorloos / The Vanishing (1988)'
Postita kommentaar