Režissöör: Uwe Boll
Osades: Kristanna Loken, Michael Madsen, Matt Davis, Will Sanderson, Billy Zane, Ben Kingsley, Meat Loaf, Udo Kier jt.
Filmi pikkus: 95 min.
IMDb: http://www.imdb.com/title/tt0383222/
"She's one Hell of a heroine...literally!"
Uwe Boll on hetkel üks vihatumaid filmilavastajaid. Peamiselt tänu filmikriitikutele ja arvutimänguritele, kelle mängudest ta kaheldava väärtusega käkid valmis on vorpinud. Boll ise aga on oskuslikult kõik selle enda kasuks pööranud ja tema filmid toovad siiski oodatust rohkem kinodes sisse, mis siis, et IMDb ja RottenTomatoes skoorid on madalamate seas. Pealegi, kellele need filmisaitide hinnangud ikka korda lähevad, mingit objektiivsust neil ju tegelikult pole, kui tulivihased mängusõbrad filmi nägemata ühtesid lahmivad ja Kim Ki-duk'i ülistavad filmigurmaanid selle ajuvabadusest jahuvad. Boll on tänapäeva piinatud geenius, reinkarnatsiooni läbinud Ed Wood, selles pole kahtlustki.
Rinnakas dhampir - pool inimene, pool vampiir - Rayne põgeneb tsirkusest, kus teda vangistuses hoitakse ja inimestele friigina esitletakse. Ta haub kättemaksu enda isale Kaganile, kes tema ema vägistas ja tappis ja kes on ühtlasi üks võimsamaid vampiire maailmas. Tema kättemaksu-teekond ristub vampiiritapjate Sebastiani ja Vladimiriga, kellega jõud ühendatakse ja Kagani vastu astutakse.
Ei saa nüüd öelda, et see oli hea film. Ta oli sitt film. Siiski nauditav sitt film, mis kindlasti ei vääri enda kohta IMDb edetabelite põhjas, kuna olen näinud kordi-kordi-kordi kehvemaid filme, selliseid, mille kõrval "BloodRayne" mõjub kui "Citizen Kane". Film ise paistiski muidu selline korraliku rahasummaga (natsikuld?) tehtud b-film. Oli softcore seksi, paljaid rindasid, gore'i, halba näitlemist korralikelt näitlejatelt, kohmakat võitluskoreograafiat jne. Just selline mõnus kompott, et igav ei tohiks tänu sellele jaburusele küll hakata ning võib vabalt vahepeal 5 minutit köögis võileiba tegemas käia, ilma, et pausile peaks panema. Loomulikult ainult siis, kui sa ei karda maha magada seda täiesti random seksstseeni Rayne ja Sebastiani vahel vanglas.
Kindlasti tuleks vaadata Unrated versiooni, kuna vahe, kinodes jooksnud versioonil ja sellel, on üsna suur. Unrated paistabki silma just oma gore'ga, tavalisest mõõgamärulist on saanud üpriski verine splatter. Effektide eest vastutas muidugi Olaf Ittenbach isiklikult, niiet tema töödega tuttavatel ei tohiks siingi pettuda. Veriseid stseene sai lõpuks muidugi nii palju, et Boll ei osanud nendega midagi peale hakata ja toppis need filmi lõppu - flashbackina peale finaali! Just neid stseene nähes sain ma jälle aru, miks Ittenbach on ikka kunn.
Peab veel ka mainima, et ma pole mängu mänginud, niiet mu arvamus erineb kindlasti erinevate fanboy'de omast, kuid kui on ühel hetkel tarvis vaadata täiesti ajuvaba ja juustust veristamist ning Kristanna Loken'i rindasid, siis võib "BloodRayne" edukalt soovitada. Samas tuleks hoiduda teistest tema mänguadaptsioonidest - "House of The Dead" ja "Alone in the Dark", mida isegi mina ei suutnud mitte mingist otsast nautida.
Rinnakas dhampir - pool inimene, pool vampiir - Rayne põgeneb tsirkusest, kus teda vangistuses hoitakse ja inimestele friigina esitletakse. Ta haub kättemaksu enda isale Kaganile, kes tema ema vägistas ja tappis ja kes on ühtlasi üks võimsamaid vampiire maailmas. Tema kättemaksu-teekond ristub vampiiritapjate Sebastiani ja Vladimiriga, kellega jõud ühendatakse ja Kagani vastu astutakse.
Ei saa nüüd öelda, et see oli hea film. Ta oli sitt film. Siiski nauditav sitt film, mis kindlasti ei vääri enda kohta IMDb edetabelite põhjas, kuna olen näinud kordi-kordi-kordi kehvemaid filme, selliseid, mille kõrval "BloodRayne" mõjub kui "Citizen Kane". Film ise paistiski muidu selline korraliku rahasummaga (natsikuld?) tehtud b-film. Oli softcore seksi, paljaid rindasid, gore'i, halba näitlemist korralikelt näitlejatelt, kohmakat võitluskoreograafiat jne. Just selline mõnus kompott, et igav ei tohiks tänu sellele jaburusele küll hakata ning võib vabalt vahepeal 5 minutit köögis võileiba tegemas käia, ilma, et pausile peaks panema. Loomulikult ainult siis, kui sa ei karda maha magada seda täiesti random seksstseeni Rayne ja Sebastiani vahel vanglas.
Kindlasti tuleks vaadata Unrated versiooni, kuna vahe, kinodes jooksnud versioonil ja sellel, on üsna suur. Unrated paistabki silma just oma gore'ga, tavalisest mõõgamärulist on saanud üpriski verine splatter. Effektide eest vastutas muidugi Olaf Ittenbach isiklikult, niiet tema töödega tuttavatel ei tohiks siingi pettuda. Veriseid stseene sai lõpuks muidugi nii palju, et Boll ei osanud nendega midagi peale hakata ja toppis need filmi lõppu - flashbackina peale finaali! Just neid stseene nähes sain ma jälle aru, miks Ittenbach on ikka kunn.
Peab veel ka mainima, et ma pole mängu mänginud, niiet mu arvamus erineb kindlasti erinevate fanboy'de omast, kuid kui on ühel hetkel tarvis vaadata täiesti ajuvaba ja juustust veristamist ning Kristanna Loken'i rindasid, siis võib "BloodRayne" edukalt soovitada. Samas tuleks hoiduda teistest tema mänguadaptsioonidest - "House of The Dead" ja "Alone in the Dark", mida isegi mina ei suutnud mitte mingist otsast nautida.
4/10
I approve this !
I approve this !
5 Responses to 'BloodRayne (2005)'
Comment by aenea.
See film väärib ainult 0. Mulle ei meeldi siin peaaegu ükski asi.
Ning kogu asja tipp on see kuulus sekstistseen. See on lihtsalt nii maitsetu et pole lihtsalt sõnu. Selle stseeni järel ma tõsiselt kaalusin filmivaatamise pooleli jätta. Ma ei saa aru kuidas võis kellelegi tunduda, et see stseen on hea mõte. Kui ma tahan pornot vaadata, vaatan ma pornot, mitte ei pea seda siin kannatama. Ja porno on ka parema maitsega kui see stseen siin. :(
Comment by Trash.
Ben Kingsley, Meat Loaf...
...like what?
Comment by paranoiadisco.
Soliidne näitlejaansambel tõesti, natsikullaga ostetud, võin pea anda... icic
Kle ma nõus sinuga. See Uwe Bolli vihkamine on üks suur massiarvamus, filmikriitikud ütlevad teravalt ja kohe muidu filmisõbrad nagu lambad samal arvamusel. Minagi olen hulgaliselt jõledaid filme näinud, mis "Bloodrayne'ile" 1-0 ära teevad. "House of the Dead" oli ka vaadatav, ehkki kaamera paistis miski väga odav käkk olevat.
PS. Guinevere Turner ja BloodRayne stsenarist? Sama neiu oli ka American Psycho co-stsenarist, imelik, et sellises käkis kaasa lõi.
Comment by paranoiadisco.
"House of the Dead" mulle ei meeldinud sellepärast, et ta proovis olla nagu mingi lastele mõeldud videomäng. Kogu see kaklemine seal ja effektid jne. Ei jätnud üldse head maitset suhu. "BloodRayne" oli siiski juba filmi moodi - selline rahaga tehtud, kuid tehniliselt siiski z-misiganeskategooria-film.
Ja kui rääkida nendest kuulsatest nimedest siin filmis, siis, vaata, raha teeb imesid ja seda paistab Bollil olema.
Mitte, et ma nüüd siin Uwe't kaitsma hakkaks. Lihtsalt arvan, et Boll on ülekritiseeritud režissöör - selliseid on filmiajaloos küll ja küll olnud, kuid nüüdseks ikka "klassikute" staatusesse tõstetud. Boll võiks lihtsalt mööda vaadata kogu sellest kriitikute kärast ja mitte kutsuma neid poksiringi ja keskenduma filmide tegemisele...
Postita kommentaar